YMR0070, YMR3720 Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika

8
6.25. Jaotusparameetrite (arvkarakteristikute) vahemikhinnangud
(T. lk.207-211, 137-145; G. lk.269-274; K. lk.71-82).
Usaldusnivoo, usaldusvahemik, usalduspiirid. Keskväärtuse usaldusvahemik.
Studenti jaotus (t-jaotus). Dispersiooni usaldusvahemik. Hiiruut-jaotus
(χ 2 -jaotus).
6.26. Hüpoteeside statistiline kontrollimine (T. lk.211-221, 145-
148; G. lk.284-293; K. lk.85-95).
Ülesande püstitamine. Nullhüpotees ja konkureeriv hüpotees. Hüpotees
kahe jaotuse dispersioonide võrdsusest. Fisheri jaotus (F-jaotus). Hüpotees
kahe jaotuse keskväärtuste võrdsusest.
6.27. Vähimruutude meetod (T. lk.222-228; G. lk.282-284; K. lk.103-
110, 113).
Empiirilise sõltuvuse silumine. Valitud analüütilise lähendfunktsiooni
kordajate määramine vähimruutude meetodil. Lineaarse regressioonivõrrandi
kordajate leidmine. Parima mudeli valik.
7. Tüüpülesanded
Üliõpilane peab oskama lahendada järgmisi ülesandeid ja nendele sisult
lähedasi ülesandeid. Soovitav on need ülesanded iseseisvalt ära lahendada.
Kui ülesandele sarnane ülesanne on lahendatud põhiõpikus näitena
(lühend T või G), siis on sulgudes lisatud viide sellele. Kui ülesandele sarnane
ülesanne on lahendatud antud juhendi kaheksandas punktis näitena
(lühend J), siis on sulgudes lisatud viide sellele.
7.1. Arvude moodustamiseks võib kasutada numbreid 1,2,3,4 ja 5, seda
ka korduvalt. Leidke, mitu järgmist naturaalarvu saab neist moodustada:
1) viiekohalisi üldse kokku, 2) viiekohalisi, milles tüvenumbrid ei kordu,
3) kolmekohalisi, milles tüvenumbrid ei kordu, 4) kolmekohalisi, milles
tüvenumbrid võivad korduda, 5) kolmekohalisi, milles tüvenumbrid on
kasvavas järjekorras. (J 8.1., st juhendi Näidisülesanne 8.1.)