Tööstressi uuring Eesti elanikkonna hulgas ... - Tööinspektsioon

(vt joonis 1.1)).Osakaal töötajatest (%)64,259,256,555,852,444,242,535,430,620,8Töö mõjutab tervistDK EE EU15EU27 FI LT LV NMS10 SE UKJoonis 1.1: Töö mõju tervisele tunnistavate töötajate osakaal (allikas: EuropeanFoundation (2006))Sealjuures oli stressi kogenud töötajate osakaal uutes liitunud riikides (joonisteltähistatud NMS 10) oluliselt kõrgem vanadest (EU 15) – vastavalt 30% ja 20%(joonis 1.2). Eestis leidis 32% töötajatest, et neil on tööstress (European Foundation,2006), mida on seitse protsendipunkti rohkem kui eelnevas uuringus (aastal2001) 4 . Kui stressi leviku kasv oli iseloomulik uutele liikmesriikidele, siis vanadesliikmesriikides see näitaja vaatlusalusel perioodil üldiselt vähenes. Võrreldesmöödunud sajandi lõpukümnenditel leitud trendidega on see märkimisväärnemuutus (2000. aastal tunnistas tööstressi 28% EU 15 töötajatest, varasemakümnendi jooksul olid uuringud näidanud pidevat ja olulist tõusu) (Paoli andParent-Thirion, 2003).Käesolevas uuringus leidis 10% vastajatest, et on viimase nelja nädala jooksulolnud stressis 5 kas kogu aeg või suure osa ajast, vähemalt mõnikord on end selperioodil stressi tundnud ligi 40% Eesti töötajaskonnast.Tööstressi kasvamise põhjuseks on peetud peamiselt muutusi majanduses - globaliseerumist,informatsioonitehnoloogia laiemat kasutuselevõttu, otseselt klientidegakontaktis oleva teenindussektori osakaalu tõusu (vt nt Landsbergis (2003), Kompierand Taris (2005), Brun and Milczarek (2007)). Nendele põhjendustele esitabmõningase väljakutse tööstressinäitajate kasvava trendi murdumine viimaselkümnendil, mida ei saa seostada nimetatud põhjuste vähenemisega.ei pruugi seda pidada piisavalt oluliseks tervistmõjutavaks teguriks.4 Siin tuleb tähele panna, et osa tajutud tööstressi suurenemisest võib olla tingitud sellelesuurema tähelepanu pööramisest ühiskonnas.5 Erinevalt eelmainitud uuringust küsiti laiemalt stressi, mitte tööstressi kohta.10