Tööstressi uuring Eesti elanikkonna hulgas ... - Tööinspektsioon

• sotsiotehniline lähenemine (sociotechnical approach, Cherns (1987))• tegevus-teoreetiline lähenemine (action-theoretical approach, Frese andZapf (1994))• pingutuse-tasu tasakaalustamatuse mudel (effort-reward imbalance model,Siegrist (1996))• vitamiinimudel (vitamin model, Warr (1996))Ehkki neil teoreetilistel lähenemistel on selgeid erinevusi, saab välja tuua oluliseühisosa. Kui vaatleme, milliseid töökoha omadusi peetakse stressi tekkimiseloluliseks, kattuvad järgmised (Kompier and Taris, 2005): töökoha poolt esitatud(psühholoogilised) nõudmised (seda käsitlevad kuus seitsmest mudelist), autonoomsus(kuus seitsmest) ja nõutavate oskuste mitmekülgsus (skill variety) (kuusseitsmest). Olulisteks peetakse veel sotsiaalset toetust (neli seitsmest), tagasisidesaamise võimalust (kuus), tööülesannete olemust (task identity), töö kindlustvõi ebakindlust (kolm). Kaks lähenemist peavad oluliseks ka töö tegemise eestsaadavat finantsilist kompensatsiooni.Neid tegureid saame järelikult kutsuda psühhosotsiaalseteks ohuteguriteks.Enam levinud mudelid, millest empiirilistes uuringutes lähtud on, on pingutusetasutasakaalustamatuse teooria ning töö (psühholoogiliste) nõudmiste ja kontrollimudel.Pingutuse-tasu tasakaalustamatuse teooria (Siegrist, 1996) põhineb omatöö eest saadava tasu (nii emotsionaalse kui finantsilise, aga ka läbi edutamiseperspektiivining töö kindluse saavutatava) ning selle nimel tehtava pingutusevastavuse või mittevastavuse individuaalsel tunnetamisel. Suurimat stressi tekitabliiga väike tasu liiga suure pingutuse eest. Erilise riskigrupi moodustavadsealjuures inimesed, kes on oma isikuomaduste tõttu tööle ” ülepühendunud“.Töö nõudmiste-kontrolli mudel (Karasek, 1998) jaotab töökohad esmaltkahe mõõtme järgi: töö poolt esitatavad psühholoogilised nõudmised ning töötajaotsustusvabadus oma töö suhtes ehk võimalus oma tööd kontrollida. Kõrgetenõudmistega ning suure otsustusvabadusega töötajad on ”aktiivsed“ (active),kõrgete nõudmistega ent madala otsustusvabadusega töötajad ”pinges“ (strained),madalate nõuetega ning kõrge otsustusvabadusega ”lõdvestunud“ (relaxed)ning mõlema dimensiooni suhtes madalamal asuvad passiivsed (passive). Hiljemon mudelit täiendatud sotsiaalse toetuse dimensiooniga (töökaaslastelt ning otseseltülemuselt, kusjuures empiirilised andmed lahknevad suhtes, kumb olulisemon) ning tööga rahuloluga. Karasek lähtus oma teooriakujunduses spetsiaalselttervisemõju ennustamisest (tema esialgne küsimus oli – miks osadel kõrgetepsühholoogiliste nõudmistega töökohtadel tekib stress ja teistel vastupidi – motivatsioon,sellele pidid vastuse andma töö teised dimensioonid), mistõttu on seeolnud aastakümnete jooksul tervisemõjude suhtes enim testitud mudeleid sellelalal.Tänapäevased psühhosotsiaalsete riskide hindamisel kasutatavad empiirilisedskaalad 6 (sh käesolevas uuringus kasutatavad COPSOQ ja HSE tööstressi kaardistaja)ei seo ennast reeglina ühe konkreetse teoreetilise alusega - konkreetsed6 Terminit ”skaala“ kasutatakse siin eestikeelses psühholoogilises kirjanduses levinudtähenduses – kui sarnase otstarbega küsimustikku, mitte pelgalt vastusevõimaluste hulka.12