TÃ¶Ã¶stressi uuring Eesti elanikkonna hulgas ... - TÃ¶Ã¶inspektsioon

More documents

Recommendations

Info

tingendile (mehed ja noored) lisavõimaluse valimisse sattuda ning seega lähendabvastajakonna struktuuri elanikkonna tegelikule jagunemisele. Ehkki antud reegelei anna ideaalset juhuvalimit, on see laialt kasutusel paljudes uuringufirmadesnii Eestis kui mujal maailmas. Meetodi kasuks otsustati kaaludes juhuslikkusevähenemisest tulenevaid kaotusi olemasolevate ressursside tingimustes saavutatavavalimimahu suurenemisest tingitud tuludega. Meetodi kasutuskõlblikkuston tõestanud rohked kordusuuringud, mis võimalikke valimivigu kõige selgemaltesile toovad. Turu-uuringute AS küsitlustes on noorema mehe reegel tavapäranevalikuprintsiip ning küsitlejad on selles kogenud.Küsitlemisel luges küsitleja vastajale ette küsimused ja märkis vastused. Pikemateloetelude, hindamisskaalade jm raskemini hoomatavate detailide puhul esitativastajale vastamise hõlbustamiseks kaart mainitud tekstiga.2.2 VastamismäärKüsitlus viidi läbi perioodil 28.09.2009 - 31.10.2009. Vastanute hulka ning mittevastamisepõhjuste jaotust kirjeldab tabel 2.1.Tallinnas Mujal KokkuKüsitluspunkte: 39 81 120Täidetud ja kasutuskõlblikke ankeete* 400 802 1202Põhjused, miks küsitlust ei toimunud:Peres ei ela sihtrühma kuuluvaid inimesi 583 957 1540Kedagi pole kodus 1039 792 1831Keelduti kontaktist 245 255 500Sihtrühma kuuluv inimene keeldus intervjuust 307 261 567Kokku aadresse: 2574 3067 5641Kordusvisiite 1169 786 1955Tabel 2.1: Vastamismäärad* - kolm vastajat ei olnud sihgrupis ning nende vastused eemaldati.Palgatöötajatest jäeti küsitlemata:1. lapsehoolduspuhkusel olevad emad, kes on töölt koju jäänud rohkem kui18 kuud tagasi2. töötajad, kes kellelegi ei allu – ise endale tööandjad70% vastajatest valis eestikeelse, 30% venekeelse ankeedi. 38% vastanutest olidmehed, 62% naised. Vastajate jaotus asulatüübi ja piirkonna kaupa on esitatudtabelites 2.2 ja 2.3Analüüsi jaoks kaaluti kaaluti andmed soo ja vanuserühmade (15-19, 20-29 ...50-59, 60-74) järgi.27
AsulatüüpVastajate arvPealinn 400Suur linn (Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve) 215Maakonnakeskus 126Muu linn, alev 172Alevik, küla 289Tabel 2.2: Vastajate jaotus asulatüübi järgiMaakondVastajate arvTallinn 400Harjumaa 120Hiiumaa 10Ida-Virumaa 145Jõgevamaa 28Järvamaa 30Läänemaa 20Lääne.Virumaa 50Põlvamaa 20Pärnumaa 80Raplamaa 30Saaremaa 30Tartumaa 130Valgamaa 31Viljandimaa 40Võrumaa 38Tabel 2.3: Vastajate jaotus maakondade järgi2.3 Uurimismetoodikast tulenevad piirangudUurimismeetodina kasutati silmast-silma küsitlust, mis ei ole tööstressi mõõtmiseküsitluste täitmise tavasituatsioon. Praktikas kasutatavana on tegemist isetäidetavateküsimustikega. See jätab rohkem aega konkreetse küsimuse ülejuurdlemiseks, mistõttu selline viis võib anda täpsemaid vastuseid. Lisaks võivaderineda vastajate/mittevastajate profiilid, kuna kirjalikult täites on respondendillihtsam küsitlust pooleli jätta sõltuvana konkreetsest küsimustikust (silmastsilmaintervjuu korral on see peale esialgse kontakti loomist vastajale tõenäoliseltraskem). Samas näitab Taani COPSOQ kogemus, et telefoniintervjuude tulemustelei olnud süstemaatilist erinevust posti teel edastatutega (Kristensen et al.,2005) ning HSE iga-aastane küsimustik, mille järgi hinnatakse psühhosotsiaalsetefaktorite levikut Suurbritannias on samuti näost-näkku sooritatud.Töötajaskonnapõhine valim annab võimaluse võrrelda ettevõtte töötajaid Eestitöötajate näitajatega, kuid mitte ettevõtteid Eesti ettevõtete näitajatega.28
Page 1 and 2: CENTAREesti Rakendusuuringute Kesku
Page 3 and 4: Peamised tulemused EestisUuringu pe
Page 5 and 6: Arusaam sellest, et liigne tööstr
Page 7 and 8: 3.3 Tööstressi seletavad faktorid
Page 9 and 10: abil viidi koostöös Turuuuringute
Page 11 and 12: (vt joonis 1.1)).Osakaal töötajat
Page 13 and 14: • sotsiotehniline lähenemine (so
Page 15 and 16: Sotsioökonoomilinekeskkond (nt: si
Page 17 and 18: kirjanduse ülevaade võtab kokku p
Page 19 and 20: ehk kuigi me leiame andmetest seose
Page 21 and 22: ettevõte enese omasid võrrelda. s
Page 23 and 24: RollRollifaktor näitab, kas inimes
Page 25 and 26: Tabel 1.1 - jätkub eelmiselt lehel
Page 27: Peatükk 2Uuringu metodoloogilineki
Page 31 and 32: 3,0100StressLäbipõlemineVastanute
Page 33 and 34: Rahvusvahelises võrdluses paistab
Page 35 and 36: 3.2 Stress ja teised tulemusfaktori
Page 37 and 38: 3.2.2 LäbipõlemineFüüsilist ja
Page 39 and 40: 3.2.3 Töö ja pereelu konfliktTö
Page 41 and 42: 3.2.5 Enesehinnang terviseleEnesehi
Page 43 and 44: 3.2.7 Seotus töökohaga3,0100Stres
Page 45 and 46: 3.3 Tööstressi seletavad faktorid
Page 47 and 48: 3.3.3 Emotsionaalsed nõudmisedEmot
Page 49 and 50: 3.3.5 Arenguvõimalused3,0100Stress
Page 51 and 52: 3.3.7 InformeeritusInglisekeelne fa
Page 53 and 54: 3.3.9 Rolli selgusRolli selgus uuri
Page 55 and 56: 3.3.11 Juhtimise kvaliteetJuhtimise
Page 57 and 58: 3.3.13 Tugi ülemuseltÜlemuste toe
Page 59 and 60: 3.3.15 Kolleegidevaheline usaldusKo
Page 61 and 62: mõlemal juhl et usaldada saab väh
Page 63 and 64: 3.3.18 COPSOQ üksikküsimusedLisak
Page 65 and 66: Vastuste jaotus (%)3. Erinevad osap
Page 67 and 68: 3.4.3 Kolleegide toetusKolleegidepo
Page 69 and 70: 3.4.5 RollRollifaktor näitab, kas
Page 71 and 72: 3.4.7 Muudatuste juhtimineMuudatust
Page 73 and 74: Karasek, R. (1998). Demand/control
Page 75 and 76: Olulisemate väljundnäitajate tabe
Page 77 and 78: 76Elukoht Stress Läbipõlemine Une
Page 79 and 80:
Alla 18-aastaseid lapsi Stress Läb
Page 81:
80Ameti liik Stress Läbipõlemine
show all

TÃ¶Ã¶stressi uuring Eesti elanikkonna hulgas ... - TÃ¶Ã¶inspektsioon

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?