TÃ¶Ã¶stressi uuring Eesti elanikkonna hulgas ... - TÃ¶Ã¶inspektsioon

More documents

Recommendations

Info

täitmiseks positiivsemad. See võib tähendada nii seda, et <strong>Eesti</strong> ettevõttedoskavad tööülesandeid hästi planeerida või ka seda, et eestlased lihtsaltkurdavad vähem.Tööstressiga saab võideldaTööinspektsioon on käesoleva projekti raames alustanud psühholoogilise jasotsiaalse töökeskkonna hindamist ning kujundamist võimaldavate vahendite eestindamistja tutvustamist. Tänaseks on eestindatud Suurbritannia HSE (Healthand Safety Executive) poolt välja töötatud stressikaardistaja (HSE managementstandards indicator tool). See on analüüsivahend, mis peaks olema lihtsalt kasutatavkõigi ettevõtjate jaoks. Lisaks on tööstressi teemast põhjalikumalt huvitatudosapooltele (nt töökeskkonnaspetsialistid, töötervishoiuarstid, juhtimiskonsultandidjne) eestindatud eraldi Kopenhaageni psühhosotsiaalsete tegurite küsimustik(COPSOQ). Tulemuste interpreteerimiseks on loodud ka üleriigiline võrdlusbaas.HSE stressikaardistaja on ettevõtete juhtkonnale ja suuremate ettevõtete personaliosakondadele,aga ka ettevõtteülestele organisatsioonidele suunatud vahend,mis võimaldab hinnata tööstressi põhjustavate tegurite levikut oma ettevõttesvõi tööstusharus ja seeläbi teadlikult planeerida samme stressi vähendamiseks.HSE stressikaardistaja koosneb 35-st väitest, mille paikapidavust palutaksetöötajal hinnata ning mis koonduvad seitsme laiema tööstressi kujunemisegaseotud teema alla:• Tööga seotud nõuded (näidisküsimus: ”Pean jätma osa tööülesandeidpiisava tähelepanuta, sest mul on liiga palju tööd“);• Kontroll oma töö üle ( ”Ma saan ise otsustada, kuidas ma oma tööd korraldan“);• Töökaaslaste poolne toetus ( ”Kui tööl läheb raskeks, siis töökaaslasedaitavad mind“);• Juhi poolne toetus ( ”Kui miski mind tööl häirib või ärritab, saan ma sellestoma vahetu juhiga rääkida“) ;• Suhted töökohal ( ”Töökaaslaste vahel esineb pingeid või vaenu“);• Rolli selgus ( ”Ma tean, millised on minu ülesanded ja kohustused“);• Muudatuste juhtimine ( ”Tööl tehtavad ümberkorraldused arutatakse alatitöötajatega läbi“).Nii eesti kui vene keelde tõlgitud küsimustikule lisandub lihtsalt kasutatav elektroonilineanalüüsivahend MS Exceli formaadis, mis näitab asutuse olukordavõrreldes <strong>Eesti</strong> keskmisega, toob välja tähelepanu nõudvad valdkonnad, võimaldabseada organisatsioonisiseseid eesmärke ning jälgida nende täitmist. Sellinelähenemine on üle võetud Suurbritannia HSE aastatepikkusest kogemusest.Eelpool kirjeldatud vahendid on riigi poolne tugi ettevõttele selleks, et nadsaaksid töökeskkonnast tulenevate riskide hindamisel rohkem tähelepanu pöörataka töökeskkonna pehmemale poolele.3
Arusaam sellest, et liigne tööstress on ebavajalik kulu ning sellele tähelepanupööramine võib väikeste investeeringutega tõsta töötajate motivatsiooni ningsuurendada ettevõtte konkurentsivõimet, peab aga tulema organisatsiooni eneseseest. Ehkki psühhosotsiaalsete riskide hindamine ning töötajate kaitsmine sellisteohtude eest on sarnaselt füüsiliste riskide vähendamisega otseselt Töötervishoiujatööohutuse seadusest tulenev nõue, näitab maailma kogemus, et omades sobivaidvahendeid ning informatsiooni, on ettevõtted ise motiveeritud töökeskkonnaparendamisest.Tänasest majandusolukorrast on tulenenud teravdatud tähelepanu ettevõteteümberkujundamisele, mistõttu on käes õige aeg keskendumaks sisemiste ressurssideparemale ärakasutamisele.4
Page 1 and 2: CENTAREesti Rakendusuuringute Kesku
Page 3: Peamised tulemused EestisUuringu pe
Page 7 and 8: 3.3 Tööstressi seletavad faktorid
Page 9 and 10: abil viidi koostöös Turuuuringute
Page 11 and 12: (vt joonis 1.1)).Osakaal töötajat
Page 13 and 14: • sotsiotehniline lähenemine (so
Page 15 and 16: Sotsioökonoomilinekeskkond (nt: si
Page 17 and 18: kirjanduse ülevaade võtab kokku p
Page 19 and 20: ehk kuigi me leiame andmetest seose
Page 21 and 22: ettevõte enese omasid võrrelda. s
Page 23 and 24: RollRollifaktor näitab, kas inimes
Page 25 and 26: Tabel 1.1 - jätkub eelmiselt lehel
Page 27 and 28: Peatükk 2Uuringu metodoloogilineki
Page 29 and 30: AsulatüüpVastajate arvPealinn 400
Page 31 and 32: 3,0100StressLäbipõlemineVastanute
Page 33 and 34: Rahvusvahelises võrdluses paistab
Page 35 and 36: 3.2 Stress ja teised tulemusfaktori
Page 37 and 38: 3.2.2 LäbipõlemineFüüsilist ja
Page 39 and 40: 3.2.3 Töö ja pereelu konfliktTö
Page 41 and 42: 3.2.5 Enesehinnang terviseleEnesehi
Page 43 and 44: 3.2.7 Seotus töökohaga3,0100Stres
Page 45 and 46: 3.3 Tööstressi seletavad faktorid
Page 47 and 48: 3.3.3 Emotsionaalsed nõudmisedEmot
Page 49 and 50: 3.3.5 Arenguvõimalused3,0100Stress
Page 51 and 52: 3.3.7 InformeeritusInglisekeelne fa
Page 53 and 54: 3.3.9 Rolli selgusRolli selgus uuri
Page 55 and 56:
3.3.11 Juhtimise kvaliteetJuhtimise
Page 57 and 58:
3.3.13 Tugi ülemuseltÜlemuste toe
Page 59 and 60:
3.3.15 Kolleegidevaheline usaldusKo
Page 61 and 62:
mõlemal juhl et usaldada saab väh
Page 63 and 64:
3.3.18 COPSOQ üksikküsimusedLisak
Page 65 and 66:
Vastuste jaotus (%)3. Erinevad osap
Page 67 and 68:
3.4.3 Kolleegide toetusKolleegidepo
Page 69 and 70:
3.4.5 RollRollifaktor näitab, kas
Page 71 and 72:
3.4.7 Muudatuste juhtimineMuudatust
Page 73 and 74:
Karasek, R. (1998). Demand/control
Page 75 and 76:
Olulisemate väljundnäitajate tabe
Page 77 and 78:
76Elukoht Stress Läbipõlemine Une
Page 79 and 80:
Alla 18-aastaseid lapsi Stress Läb
Page 81:
80Ameti liik Stress Läbipõlemine
show all

TÃ¶Ã¶stressi uuring Eesti elanikkonna hulgas ... - TÃ¶Ã¶inspektsioon

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?