Tööstressi uuring Eesti elanikkonna hulgas ... - Tööinspektsioon

3.2.2 LäbipõlemineFüüsilist ja vaimset kurnatust kirjeldab läbipõlemisfaktor (kohandatud CopenhagenBurnout Inventory skaalalt), mille küsimuste ning faktori enda jaotus onesitatud graafikutel 3.6 ja 3.7. Küsimustes paluti keskenduda viimasele neljalenädalale. Suur osa või enamiku ajast ennast läbipõlemissümptomeid tundjaid onumbes 15% elanikkonnast. Faktori keskmine väärtus oli küsitluses 40.8, Taanis34,1.Vastuste jaotus (%)Kui sageli olete tundnud, et olete kurnatud, täiesti läbi?0 20 40 60 80 100Kui sageli olete tundnud ennast füüsiliselt kurnatuna?0 20 40 60 80 100Kui sageli olete tundnud ennast emotsionaalselt kurnatuna?0 20 40 60 80 100Kui sageli olete tundnud ennast väsinuna?Vastused:Kogu aegSuur osa ajastMõnikordHarvaMitte kunagiEi oska öelda0 20 40 60 80 100Joonis 3.6: Läbipõlemisfaktori vastuste jaotus3,0100StressLäbipõlemineVastanute jaotus (% faktori punkti kohta)2,52,01,51,00,50,0..n..501001500 20 40 60 80 100Faktori tase806040200100806040200..n..50Pühendumine töökohale Töö− ja pereelu konflikt1001500 20 40 60 80 100 0 20 40 60 80 100Faktori taseJoonis 3.7: Läbipõlemisfaktori jaotusKopenhaageni küsimustiku psühhosotsiaalsed riskitegurid seletavad ära 27%läbipõlemisfaktori varieeruvusest. Statistiliselt olulist seost omavad töötempo(+), emotsionaalsed nõuded (+), töökoormus (+), arenguvõimalused (-), rollikonfliktid (+), rolli selgus (+), sotsiaalne toetus kolleegidelt (+) 7 ja tööga7 Nii rolli selgus, kui ka sotsiaalne toetus kolleegidelt, peaksid teoreetiliselt vähendama riski,järelikult on nad siin ebaloogilise märgiga. Üks mõeldav seletus on, et kolleegidepoolset toetustvõib läbipõlenud inimene hinnata kõrgemalt, kuna vajab seda rohkem.36