Tööstressi uuring Eesti elanikkonna hulgas ... - Tööinspektsioon

Peamised tulemused EestisUuringu peamised tulemused olid järgmised:• Meie elu on stressirohke – nii stressi, läbipõlemise kui unehäirete näitajad onEestis oluliselt kehvemad Euroopa jõukamate riikide keskmistest. Erinevatetööelu kirjeldavate tegurite ja tööstressi vahelisi seosed vaadates selgub, etjuhil ja juhtimisel on mõju tööstressile – näitajad nagu usaldus juhtkonnavastu, õiglus ja ausus organisatsioonis, tugi ülemuselt, tunnustus mõjutavadtöötajate stressitaset.• Seksuaalne ahistamine on levinum kui Taanis – ligi 5% Eesti töötajatestütles, et viimase 12 kuu jooksul on nad saanud töökohal ebasoovitavaseksuaalse tähelepanu osaliseks (peamiselt kolleegidelt (22%) ja klientidelt(45%). Taanis oli vastav näitaja 2,9%.• Kiusamine töökohal – kiusamise all mõistetakse seda, kui inimest koheldaksekorduvalt ebameeldival või alandaval viisil ja inimesel on selle vastu ennastraske kaitsta. Ligi 10% Eesti töötajatest ütles, et viimase 12 kuu jooksulon neid töökohal kiusatud, kisuajana on peamiselt nimetatud vahetut juhti(37%). Taanis oli vastav näitaja 8,3%.• Füüsilist vägivalda töökohal vähem kui Taanis – meie tulemused näitasid, etvaid 3,7% eesti töötajatest on viimase 12 kuu jooksul ähvardatud füüsilisevägivallaga ning 1,4% vastu on kasutatud füüsilist vägivalda. Taanis olidneed näitajad vastavalt 7,8% ja 3,9%.• Me pole nii suured individualistid, kui arvame – tulemused lükkavadümber mõned levinud arusaamad meie organisatsioonide sisekliima kohta.Võrreldes Taani uuringu tulemustega leiavad Eesti töötajad, et neil onrohkem võimalust saada tuge nii kaastöötajatelt kui otsestelt juhtidelt.Töötajatevahelise usalduse ja kollegiaalsuse näitajad on seega rohkemsarnased teineteist toetava ja teistega arvestava ühiskonna omadega kuimeil valdavalt arvatakse.• Eesti töötajal on töö korraldusliku poole osas vähe sõnaõigust – võrreldestaanlastega on töötajate otsustusõigus oma tööülesannete või kaastöötajatevaliku osas tagasihoidlikum. Sama mündi teise poolena on Eestis rollidejaotus töökohtadel oluliselt selgem kui Taanis, seega – Eesti töötajaleöeldakse suhteliselt täpselt, mida ta tegema peab ja isemõtlemiseks paljuruumi ei ole.• Ametiala, lepingutüüp ja tööaja korraldus mõjutavad stressi hinnanguidmarginaalselt – tavakäibes leiame sageli seisukohti, et juhtide elu on oluliseltstressivabam kui lihttöötajate oma. Meie uuring seda ei kinnita –lihttöötaja,tippspetsialisti ja juhi hinnangud stressitaseme kohta ei erine olulisel määral.Olulisel määral ei mõjuta stressi ka see, millist tüüpi lepingu alusel inimenetöötab.• Hinnangud töökoormusele on madalamad kui Taanis – tavaarusaamagamõnevõrra vastanduva tulemusena selgus, et võrreldes taanlastega on meietöötajate hinnangud töökoormusele ja tähtaegade piisavusele tööülesannete2