MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool

More documents

Recommendations

Info

HARIDUSE PEEGELDUS TÄISKASVANUEAS REFLECTION OF EDUCATION IN ADULTHOOD HARIDUSE PEEGELDUS TÄISKASVANUEAS Karolin Kõrreveski Sissejuhatus Õppimine ei lõppe tänapäeval mitte pärast keskkooli ega ülikooli, vaid toimub edasi nii tööl kui ka vabal ajal. Pidev enesetäiendamine on vajalik, et tööturul edukalt konkureerida. Samamoodi nagu on suurenenud haritud tööjõu nõudlus, on kasvanud haritud tööjõu pakkumine. Nii nagu teistes riikides, kus on palju haritud tööjõudu, on ka Eestis tööturul tihe konkurents. Ligikaudu 90% Eesti tööjõust on vähemalt keskharidusega ja 37% kõrgharidusega. Juba ammu on teada fakt, et naiste haridustase on kõrgem kui meestel. Kuidas aga kajastub see tööelus ja kas naiste aktiivsem osalus hariduses on nähtav ka täiskasvanuõppes? Käesolevas artiklis on esiteks vaadatud seda, kas naiste ja meeste haridustase vastab nende töökoha nõuetele või kas nad on oma töö jaoks pigem üle- või alaharitud. Varasemad uuringud on näidanud, et Eestis töötab ligi 13% hõivatutest madalamat haridustaset eeldaval töökohal (Paulus 2007; Lamo ja Messina 2010). Artikli teine pool keskendub täiskasvanute elukestvale õppele. Analüüsitud on, kas haridustaseme ja töökoha mittevastavust parandatakse täiskasvanuõppes osalemisega. Võib ju eeldada, et mehed püüavad oma madalamat haridustaset kompenseerida täiendusõppega, käies töökoolitustel rohkem kui naised. Mida aga näitavad 2010. aasta Eesti tööjõu-uuringu andmed? Ala- ja üleharitus tööturul Tehnoloogia arengu tõttu on ära kadunud palju madala kvalifikatsiooninõudega töökohti ja samal ajal loodud uusi töökohti, kus oskusteabe eeldused aina suurenevad. Prognoositakse, et aastaks 2020 on kõrghariduse nõue umbes 30%-l kõikidest töökohtadest Euroopas ja et kolmandik tööjõust nendele tingimusele ka vastab (Skill … 2010: 1). Vaadates sellist prognoosi, ei tundu tulevik üldsegi tume. Kuid tänapäeva ühiskonna proovikivi seisneb milleski muus. Haritud tööjõu hulgast on keeruline leida töökohale vastavate oskuste ja teadmistega töötajaid (Skill … 2010: 1). Kvalifitseeritud inimestel pole alati neid teadmisi või oskusi, mida otsivad tööandjad, mistõttu tekib tööturul ebakõla (Kutseoskuste … 2010). Eestis on praegu ligi 37%-l tööjõust kolmanda taseme haridus. Avalikes diskussioonides on Eestis tegutsevad välisinvestorid aga kurtnud heade kutseoskuste puuduse üle (Pilvinski 2010). Ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööjõuvajaduse prognoos aastani 2017 viitab praegusest veidi suuremale vajadusele kutseharidusega töötajate järele (Tööjõuvajaduse … 2010). Hariduse ja töö mittevastavusel on palju olulisi negatiivseid tagajärgi nii töötajale, tööandjale kui ka ühiskonnale tervikuna. Kui inimene ei saa teha oma võimetele vastavat tööd, tekib rahulolematus ja langeb motivatsioon, mis avaldub ebaproduktiivsuses. Töötulemus kannatab ka siis, kui inimesele käivad tööülesanded üle jõu. Üleharituse korral kaotab inimene palgas ja alaharituse korral peavad tööandjad töötajate koolitamisse rohkem investeerima. Selline olukord suurendab tööjõu voolavust ja töötuks jäämise riski. Hinnanguliselt 30% Euroopa tööjõust on üleharitud (Skill … 2010: 1). Tööjõu kõrge haridustase iseenesest ei olegi probleem. Probleem tekib siis, kui inimesed ei saa oma oskusi ja teadmisi maksimaalselt ja õigesti kasutada. Kui kõrge haridustasemega töötaja ei leia oma haridusele vastavat tööd, on ta töötuse vältimiseks nõus vastu võtma ametikoha, mis eeldab madalamat haridustaset. See aga seab raskemasse olukorda madalama haridustasemega inimesed, kes peavad asuma veelgi vähemtasuvatele ja ebastabiilsematele töökohtadele ning kes tõrjutakse lõpuks tööturult välja (Philips ja Loova 2005). Et pikaajaline üle- või alaharituse seisund tekitab majanduslikke ja sotsiaalseid kahjusid, on oluline analüüsida, kuivõrd ulatuslik on hariduse ja töö mittevastavus Eestis. Artiklis ongi vaadatud, millised on soolised erinevused üle- või alaharituse puhul. Mida ikkagi tähendab hariduse ja töö mittevastavus ning kuidas seda mõõta? Teoreetilistes käsitlustes eristatakse vertikaalset ja horisontaalset hariduse ning töökoha mittevastavust (Skill … 2010: 1). Vertikaalne mittevastavus on see, kui töötaja haridustase ei vasta töökoha MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME? 111
HARIDUSE PEEGELDUS TÄISKASVANUEAS REFLECTION OF EDUCATION IN ADULTHOOD nõuetele. Horisontaalne mittevastavus tähendab, et inimene ei tööta omandatud erialal. Üle- ja alaharituse ehk vertikaalse mittevastavuse mõõtmiseks kasutatakse kolme meetodit (Ramos jt 2008; Skill … 2009). Esiteks võrreldakse töökohal nõutavat haridust töötaja haridusega (nn objektiivne meetod). Teiseks analüüsitakse töötajate hinnanguid oma hariduse ja töö vastavuse kohta (nn subjektiivne meetod). Kolmas meetod näeb ette konkreetse ametipositsiooni keskmise haridustaseme arvutamist, misjärel vaadatakse, kui palju töötaja haridustase keskmisest erineb (nn statistiline meetod). Käesolevas artiklis on kasutatud subjektiivset meetodit ehk analüüsitud tööjõu-uuringuga kogutud andmeid hariduse ja töö vertikaalse mittevastavuse kohta. Andmed põhinevad töötajate hinnangutel. Uuringud on näidanud, et hariduse ja töökoha mittevastavus puudutab enim noori, vanemaealisi ja naisi (Skill … 2009). Karjääri mobiilsuse teooria seisukohalt on tööturule sisenejad nõus kogemuste saamise nimel ajutiselt töötama madalamat haridustaset nõudval töökohal, kust hiljem on lihtsam edasi liikuda kõrgemale positsioonile (Sicherman 1991; Marchante jt 2007), seetõttu on palju üleharituid äsja kõrgkooli lõpetanute hulgas. Eriti keeruline on noortel esimest töökohta leida majandustsükli langusfaasis, kui tööandjad vähendavad töölevõetavate arvu või eelistavad vanemaid ja kogenumaid töötajaid. 2008. aastal alguse saanud tõsine üleilmne finants- ja majanduskriis näitas selgelt, et ühed peamised kannatajad tööturul olid noored. Eestis kasvas noorte (15–24-aastased) töötuse määr 12%-st 2008. aastal rekordiliselt kõrge 32,9%-ni 2010. aastal. Et vältida töötuks jäämist, ei lähtu noored tööotsinguil oma haridustasemest ega erialast. Eesti tööjõu-uuringu kohaselt otsis 2010. aastal vaid 16% noortest oma haridustasemele vastavat tööd ja 84% olid nõus vastu võtma madalamat haridustaset eeldava töökoha. Mida vanemaks inimene saab, seda enam suureneb tõenäosus, et tal on oma haridustasemele vastav töö, kuid ainult teatava piirini. Uuringud on näidanud, et pärast 50. eluaastat (Brunello 2008, viidatud Skill … 2009: 12 järgi) on hariduse ja töö mittevastavus jälle suurem. Näiteks Wolbers (2003) ning Witte ja Kalleberg (1995) on leidnud, et üleharitute osatähtsus hõivatute hulgas suureneb vanusega ja seda põhjendatakse tehnoloogia muutumisega. Vanemad inimesed, kelle oskused ja teadmised ei pruugi alati järele jõuda tehnoloogilistele arendustele muutlikul tööturul, on valmis tegema tööd, mis eeldab madalamat haridustaset, kui neil on (Paulus 2007). Leitud aga on ka vastupidist – vanuse tõustes suureneb võimalus olla alaharitud, sest kogemustepagasit väärtustatakse rohkem kui ülikoolidiplomit (Sicherman 1991). Inimkapitali teooria kohaselt on töökogemus ja omandatud haridustase omavahel asendatavad (Marchante jt 2007). See tähendab, et vanem inimene saab oma madalat haridustaset kompenseerida töökogemusega, mis võimaldab tal teha kõrgemat haridustaset nõudvat tööd, olles tegelikult alaharitud. 2010. aasta tööjõu-uuringu andmetel on Eestis üle- ja alaharitute osatähtsused suhteliselt väikesed – 3% töötajatest on ala- ja 12% üleharitud. Nii nagu teistes riikides ohustab uuringute kohaselt ka Eestis üleharitus enam naisi (Paulus 2007). Kui meestest on üleharitud keskmiselt iga kümnes, siis naistest iga kuues. Arvestades seda, et naiste haridustee on pikem, neid on kolmanda taseme hariduse omandanute hulgas rohkem kui mehi, on naiste üleharituse võimalus suurem. Alaharituid on kaks korda sagedamini meeste seas. Alaharitud mehi on Eestis ligikaudu 4% ja naisi 2%. Neid, kelle haridustase ja töö on vastavuses, on meeste hulgas enam kui naiste hulgas. 87% meestest väidab, et nende töö ja haridustase on kookõlas, naistest vastavalt 84%. Mehed ja naised on valmis vastu võtma tööd, mis ei ole kooskõlas nende haridusega, erinevatel põhjustel. Eeldatakse, et mehed on orienteeritud karjäärile. Meeste otsused on rohkem mõjutatud palga suurusest ja ametikõrgendusest, naised aga lähtuvad pere- ja tööelu ühitamise võimalustest (Robst 2007). Samal ajal ei saa naiste karjääritegemise soovi alahinnata, sest tänapäeval on naised meeste kõrval arvestatava panusega leivateenijad. 2010. aastal oli nii meestel kui ka naistel uue või lisatöö otsimise peamine põhjus töötasu. Neid ambitsioonikaid, kes otsisid oma oskustele ja võimetele paremini vastavat tööd, oli aga rohkem naiste hulgas. Isiklikel või perekondlikel põhjustel sobivama tööajakorraldusega tööd otsinuid oli meeste ja naiste seas peaaegu võrdselt ehk kümnendik. 112 MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME?
Page 1 and 2:
MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM O
Page 3 and 4:
Koostanud Statistikaameti rahvastik
Page 5 and 6:
SAATESÕNA PREFACE PREFACE Overview
Page 7 and 8:
SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GE
Page 9 and 10:
Page 11 and 12:
Page 13 and 14:
Page 15 and 16:
Page 17 and 18:
Page 19 and 20:
Page 21 and 22:
Page 23 and 24:
Page 25 and 26:
Page 27 and 28:
Page 29 and 30:
Page 31 and 32:
Page 33 and 34:
Page 35 and 36:
Page 37 and 38:
TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CA
Page 39 and 40:
Page 41 and 42:
Page 43 and 44:
Page 45 and 46:
Page 47 and 48:
Page 49 and 50:
Page 51 and 52:
Page 53 and 54:
Page 55 and 56:
Page 57 and 58:
Page 59 and 60:
Page 61 and 62: TÖÖ- JA PEREELU ÜHITAMINE RECONC
Page 85 and 86: KULTUURIASUTUSTES KÄIMINE VISITING
Page 101 and 102: NAISED JA MEHED HARIDUSELUS WOMEN A
Page 111: NAISED JA MEHED HARIDUSELUS WOMEN A
Page 115 and 116: HARIDUSE PEEGELDUS TÄISKASVANUEAS
Page 129: MÄRKIDE SELETUS EXPLANATION OF SYM
show all

MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?

MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool