MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
HARIDUSE PEEGELDUS TÄISKASVANUEAS REFLECTI<strong>ON</strong> OF EDUCATI<strong>ON</strong> IN ADULTHOOD<br />
nõuetele. Horisontaalne mittevastavus tähendab, et inimene ei tööta omandatud erialal. Üle- ja<br />
alaharituse ehk vertikaalse mittevastavuse mõõtmiseks kasutatakse kolme meetodit (Ramos jt<br />
2008; Skill … 2009). Esiteks võrreldakse töökohal nõutavat haridust töötaja haridusega<br />
(nn objektiivne meetod). Teiseks analüüsitakse töötajate hinnanguid oma hariduse ja töö<br />
vastavuse kohta (nn subjektiivne meetod). Kolmas meetod näeb ette konkreetse ametipositsiooni<br />
keskmise haridustaseme arvutamist, misjärel vaadatakse, kui palju töötaja haridustase<br />
keskmisest erineb (nn statistiline meetod). Käesolevas artiklis on kasutatud subjektiivset meetodit<br />
ehk analüüsitud tööjõu-uuringuga kogutud andmeid hariduse ja töö vertikaalse mittevastavuse<br />
kohta. Andmed põhinevad töötajate hinnangutel.<br />
Uuringud on näidanud, et hariduse ja töökoha mittevastavus puudutab enim noori, vanemaealisi<br />
ja naisi (Skill … 2009). Karjääri mobiilsuse teooria seisukohalt on tööturule sisenejad nõus<br />
kogemuste saamise nimel ajutiselt töötama madalamat haridustaset nõudval töökohal, kust<br />
hiljem on lihtsam edasi liikuda kõrgemale positsioonile (Sicherman 1991; Marchante jt 2007),<br />
seetõttu on palju üleharituid äsja kõrgkooli lõpetanute hulgas. Eriti keeruline on noortel esimest<br />
töökohta leida majandustsükli langusfaasis, kui tööandjad vähendavad töölevõetavate arvu või<br />
eelistavad vanemaid ja kogenumaid töötajaid. 2008. aastal alguse saanud tõsine üleilmne<br />
finants- ja majanduskriis näitas selgelt, et ühed peamised kannatajad tööturul olid noored. Eestis<br />
kasvas noorte (15–24-aastased) töötuse määr 12%-st 2008. aastal rekordiliselt kõrge 32,9%-ni<br />
2010. aastal. Et vältida töötuks jäämist, ei lähtu noored tööotsinguil oma haridustasemest ega<br />
erialast. Eesti tööjõu-uuringu kohaselt otsis 2010. aastal vaid 16% noortest oma haridustasemele<br />
vastavat tööd ja 84% olid nõus vastu võtma madalamat haridustaset eeldava töökoha.<br />
Mida vanemaks inimene saab, seda enam suureneb tõenäosus, et tal on oma haridustasemele<br />
vastav töö, kuid ainult teatava piirini. Uuringud on näidanud, et pärast 50. eluaastat (Brunello<br />
2008, viidatud Skill … 2009: 12 järgi) on hariduse ja töö mittevastavus jälle suurem. Näiteks<br />
Wolbers (2003) ning Witte ja Kalleberg (1995) on leidnud, et üleharitute osatähtsus hõivatute<br />
hulgas suureneb vanusega ja seda põhjendatakse tehnoloogia muutumisega. Vanemad<br />
inimesed, kelle oskused ja teadmised ei pruugi alati järele jõuda tehnoloogilistele arendustele<br />
muutlikul tööturul, on valmis tegema tööd, mis eeldab madalamat haridustaset, kui neil on<br />
(Paulus 2007). Leitud aga on ka vastupidist – vanuse tõustes suureneb võimalus olla alaharitud,<br />
sest kogemustepagasit väärtustatakse rohkem kui ülikoolidiplomit (Sicherman 1991). Inimkapitali<br />
teooria kohaselt on töökogemus ja omandatud haridustase omavahel asendatavad (Marchante jt<br />
2007). See tähendab, et vanem inimene saab oma madalat haridustaset kompenseerida töökogemusega,<br />
mis võimaldab tal teha kõrgemat haridustaset nõudvat tööd, olles tegelikult<br />
alaharitud.<br />
2010. aasta tööjõu-uuringu andmetel on Eestis üle- ja alaharitute osatähtsused suhteliselt<br />
väikesed – 3% töötajatest on ala- ja 12% üleharitud. Nii nagu teistes riikides ohustab uuringute<br />
kohaselt ka Eestis üleharitus enam naisi (Paulus 2007). Kui meestest on üleharitud keskmiselt<br />
iga kümnes, siis naistest iga kuues. Arvestades seda, et naiste haridustee on pikem, neid on<br />
kolmanda taseme hariduse omandanute hulgas rohkem kui mehi, on naiste üleharituse võimalus<br />
suurem. Alaharituid on kaks korda sagedamini meeste seas. Alaharitud mehi on Eestis ligikaudu<br />
4% ja naisi 2%. Neid, kelle haridustase ja töö on vastavuses, on meeste hulgas enam kui naiste<br />
hulgas. 87% meestest väidab, et nende töö ja haridustase on kookõlas, naistest vastavalt 84%.<br />
Mehed ja naised on valmis vastu võtma tööd, mis ei ole kooskõlas nende haridusega, erinevatel<br />
põhjustel. Eeldatakse, et mehed on orienteeritud karjäärile. Meeste otsused on rohkem mõjutatud<br />
palga suurusest ja ametikõrgendusest, naised aga lähtuvad pere- ja tööelu ühitamise<br />
võimalustest (Robst 2007). Samal ajal ei saa naiste karjääritegemise soovi alahinnata, sest<br />
tänapäeval on naised meeste kõrval arvestatava panusega leivateenijad. 2010. aastal oli nii<br />
meestel kui ka naistel uue või lisatöö otsimise peamine põhjus töötasu. Neid ambitsioonikaid, kes<br />
otsisid oma oskustele ja võimetele paremini vastavat tööd, oli aga rohkem naiste hulgas. Isiklikel<br />
või perekondlikel põhjustel sobivama tööajakorraldusega tööd otsinuid oli meeste ja naiste seas<br />
peaaegu võrdselt ehk kümnendik.<br />
112<br />
<strong>MEHE</strong> <strong>KODU</strong> <strong>ON</strong> <strong>MAAILM</strong>, <strong>NAISE</strong> <strong>MAAILM</strong> <strong>ON</strong> <strong>KODU</strong>? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME?
Change language