MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool

More documents

Recommendations

Info

TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CAPACITY FOR WORK Joonis 13. Arstiabi kasutanute osatähtsus, 2010 Figure 13. Percentage of persons having used medical care, 2010 Perearst Family physician Naised Females Mehed Males Hambaarst Dentist Eriarst Specialised doctor % 0 10 20 30 40 50 60 70 80 Ka eriarstide ja hambaarsti juures käivad hoolsamalt naised. Hambaarsti juures oli uuringu kohaselt viimase aasta jooksul käinud 57% naistest ja 42% meestest. Eriarsti juures käis samuti 57% naistest, aga meestest 39%. Hambaarstile ei pääsenud vajaduse korral 5% meestest ja sama palju naistest. Et hambaravi on tasuline, siis hambaarstile minemata jätmise põhjustest on nii meestel kui ka naistel üsna võrdselt esikohal majanduslikud põhjused. 79% hambaarstile mittepääsenud meestest ja 82% naistest pidasid teenust liiga kalliks. Eriarsti juurde ei pääsenud 4% meestest ja 5% naistest. Põhjustest on esikohal liiga pikk ootejärjekord, mida on nimetanud 50% meestest ja 70% naistest. Meestel on teisel kohal puuduv ravikindlustus (16%), naistest oli sama põhjus vaid 3%-l. Naistel on teisel kohal arstipunkti kaugus ja sinna pääsemise raskused (14%), meestest oli sama põhjus 9%-l. Kui naiste puhul arsti juures käimise sagedus perekonnaseisust ei olene, siis meeste puhul on erinevused selgelt näha. Abielus olevad mehed käivad perearstiarsti juures sagedamini kui vallalised mehed. Kindlasti on siin oma osa naistel, kes terviseprobleemide ilmnemisel soovitavad meestel arsti juurde minna. Seda tõestab ka see, et lahutanud meeste hulgas on perearstiabi kasutanute osatähtsus olulisel määral väiksem, isegi väiksem kui vallaliste meeste oma. Siin tulevad selgesti välja meie tervishoiusüsteemi kitsaskohad, nagu kallis hambaravi ja pikad ravijärjekorrad eriarstide juurde. Samuti tuleb välja, et meestel puudub ravikindlustus sagedamini kui naistel. Ravimeid tarvitavad naised tervisekäitumisuuringu järgi märksa enam kui mehed. Kõige rohkem kasutavad naised peavaluravimeid. Ligikaudu pooled naised olid viimase seitsme päeva jooksul peavaluravimeid kasutanud, meestest aga neljandik. Muude valude vastu kasutas ravimeid umbes veerand naistest ja viiendik meestest. Ligikaudu viiendikul meestest ja ka naistest on diagnoositud kõrgvererõhutõbi ja enamik neist kasutab ka selle vastu ravimeid. Umbes viiendikul meestest ja naistest on liigesehaigused ja sama paljudel ka radikuliit või seljahaigused. Suitsetamine ja alkoholitarbimine on olulised tervisekäitumise näitajad, sest need suurendavad märkimisväärselt mõningatesse haigustesse haigestumise riski. Suitsetajatel on mitu korda suurem oht haigestuda kopsuvähki kui mittesuitsetajatel. Samal ajal suurendab suitsetamisest hoidumine olulisel määral tõenäosust mitte haigestuda. 2010. aastal tehtud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel on 37% meestest ja 19% naistest igapäevasuitsetajad, seega on naiste seas suitsetajaid poole vähem kui meeste seas. Neid, kes pole kunagi suitsetanud, on meestest umbes veerand ja naistest veidi üle poole. Hariduseti on kõige rohkem suitsetajaid alg- ja põhiharidusega inimeste hulgas – meestest isegi ligi pooled, naistest 35%. Kõige vähem suitsetajaid on kõrgharidusega inimeste seas, meestest 18% ja naistest 11%. Maal on suitsetavate meeste osatähtsus suurem kui linnas, kuid MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME? 45
TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CAPACITY FOR WORK naiste puhul on see suurem just linnas (v.a Tallinn). Eesti rahvusest meeste hulgas on mõnevõrra rohkem suitsetajaid kui mitte-eestlaste hulgas, naiste puhul aga on olukord vastupidine. Suitsetajate osatähtsus on suurim töötute, üksi elavate ja madala sissetulekuga meeste ja naiste seas. Põhjuseid, miks suitsetajaid on rohkem meeste ja madalama haridustasemega inimeste seas, on mitu: teadmiste puudumine suitsetamise tagajärgede kohta, suhtumine ja väärtused, mis mõjutavad inimese suitsetamisharjumusi, ning psühholoogiline stress, mis ajendab suitsetamise alustamist või takistab suitsetamisest loobumist (Kunst jt 2002). Liigne alkoholitarbimine aga suurendab tõenäosust haigestuda maksatsirroosi, mis võib samuti lõppeda surmaga. Alkoholitarbimine suurendab ka õnnetustesse sattumise tõenäosust. Mehed tarvitavad alkoholi naistest enam. 37% meestest tarvitavad alkoholi mõni kord nädalas, sama sagedusega alkoholi tarbivaid naisi on aga 13% – peaaegu kolm korda vähem kui mehi. Üldse ei tarbi alkoholi 8% meestest ja 13% naistest. Maal elavad mehed tarbivad alkoholi sagedamini kui linnas elavad mehed – 50% maal ja 40% linnas elavatest meestest tarbivad alkoholi mitu korda nädalas. Ka maal elavad naised tarbivad alkoholi linnas elavatest naistest rohkem. Mitu korda nädalas tarbib alkoholi 16% maa- ja 12% linnanaistest. Sellele, et suitsetamine ja alkoholitarbimine on maal levinum kui linnas, annavad tõestust ka leibkonna eelarve uuringu tulemused, mille kohaselt tubakatoodetele ja alkoholile tehtavad kulutused on maapiirkondades mõnevõrra suuremad kui linnades ja seda nii kulutuste suuruse kui ka osatähtsuse poolest. Meestest tarvitavad kõige vähem alkoholi keskharidusega ja kõige rohkem keskeriharidusega mehed. Naiste hulgas on alkoholitarbijaid kõige rohkem aga kõrgharidusega naiste seas. Eesti rahvusest mehed ja naised on suuremad alkoholitarbijad kui mitte-eestlased. Alkoholitarbimise suurenemist mõjutab ka sissetulek – alkoholitarvitajaid on rohkem kõrgema sissetulekuga meeste ja naiste hulgas. Alkoholitarvitamise järel tehakse sageli valesid otsuseid, mis põhjustab riskikäitumist, eriti just meestel, ja see võib lõppeda õnnetusega. Sellise käitumise üks näiteid on mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes. Mehed asuvad pärast alkoholitarbimist autorooli sagedamini kui naised. Tervisekäitumisuuringu järgi oli viimase aasta jooksul korduvalt pärast alkoholitarbimist rooli istunud 3,4% 16–64-aastastest meestest ja 0,3% samas eas naistest. Kõige rohkem on alkoholijoobes autojuhte 25–34-aastaste seas – meestest lausa 7,2%, naistest 0,3%. Kehamassiindeks, mis näitab pikkuse ja kaalu suhet, on tänapäeval väga oluline tervisekäitumise näitaja, sest ülekaal soodustab haigestumist mitmesse haigusesse, nagu südameveresoonkonnahaigused ja diabeet. Nii nagu paljudes teistes lääneriikides suureneb ka Eestis ülekaaluliste inimeste hulk pidevalt. Samal ajal saavad inimesed ülekaalust hoidudes ise südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumist olulisel määral vähendada. Eesti täiskasvanud rahvastiku terviseuuringu andmetel suureneb vanuse tõustes ülekaaluliste inimeste osatähtsus. Normaalkaalus on kolmveerand 16–24-aastastest meestest (kehamassiindeks 18,5–24,9), samas vanuses naistest aga mõnevõrra vähem. Vanuse tõustes hakkab normaalkaalus meeste osatähtsus kiiresti vähenema ja vanuses 25–34 on normaalkaalus juba veidi alla poole meestest. Naistest on vanuses 25–34 normaalkaalus kaks kolmandikku. Vanuses 55–64 on normaalkaalus mehi 30%, naisi mõnevõrra vähem – 27%. Ülekaalulisi (kehamassiindeks 25,0–29,9) mehi on igas vanuserühmas rohkem kui ülekaalulisi naisi. Vanuses 55–64 on ülekaalulisi mehi 45% ja ülekaalulisi naisi 42%. Rasvunud (kehamassiindeks üle 30) on 4% 16–24-aastastest meestest ja 3% samaealistest naistest. Vanusega rasvunute osatähtsus suureneb ja vanuses 55–64 aastat on rasvunud veerand meestest ja kolmandik naistest. 46 MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME?
Page 1 and 2: MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM O
Page 3 and 4: Koostanud Statistikaameti rahvastik
Page 5 and 6: SAATESÕNA PREFACE PREFACE Overview
Page 7 and 8: SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GE
Page 37 and 38: TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CA
Page 45: TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CA
Page 61 and 62: TÖÖ- JA PEREELU ÜHITAMINE RECONC
Page 85 and 86: KULTUURIASUTUSTES KÄIMINE VISITING
Page 97 and 98:
KULTUURIASUTUSTES KÄIMINE VISITING
Page 99 and 100:
KULTUURIASUTUSTES KÄIMINE VISITING
Page 101 and 102:
NAISED JA MEHED HARIDUSELUS WOMEN A
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Page 107 and 108:
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
HARIDUSE PEEGELDUS TÄISKASVANUEAS
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125 and 126:
Page 127 and 128:
Page 129:
MÄRKIDE SELETUS EXPLANATION OF SYM
show all

MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?

MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool