MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool

More documents

Recommendations

Info

TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CAPACITY FOR WORK Artikli viimane osa annab ülevaate tervise mõjust töötamisele ja töötamise mõjust tervisele. Lühiülevaade on tehtud tööd piiravatest haigustest ja kutsehaigustest ning tööõnnetustest. Demograafiline ülevaade Poisse sünnib rohkem kui tüdrukuid, poiste osatähtsus elussündinute hulgas on 51–52%. 2010. aastal sündis 15 825 last, kellest 8166 olid poisid ja 7659 tüdrukud. Sellegipoolest on meeste osatähtsus rahvastikus vaid 46%. 2011. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eesti rahvaarv 1 340 194, neist mehi 617 757 ja naisi 722 437. Meeste väiksema osatähtsuse põhjus on meeste suurem suremus nooremas eas võrreldes naistega. Juba imikueas sureb poisse rohkem kui tüdrukuid. 2010. aastal oli imikusuremuskordaja (alla aasta vanuselt surnuid 1000 elussündinu kohta) poistel 4,2 ja tüdrukutel 2,5. Kolmekümnendates eluaastates meeste ja naiste arv võrdsustub ja sealt edasi jääb meeste osatähtsus naiste omale alla. Üle 85-aastaste hulgas on mehi vaid 20% (vt joonis nr 1). Joonis 1. Rahvastiku soo-vanusjaotus, 1. jaanuar 2011 Figure 1. Population age-sex distribution, 1 January 2011 Mehed Males 85+ 80–84 75–79 70–74 65–69 60–64 55–59 50–54 45–49 40–44 35–39 30–34 25–29 20–24 15–19 10–14 5–9 0–4 Naised Females 60 000 40 000 20 000 0 0 20 000 40 000 60 000 Imikute peamised surmapõhjused on perinataalperioodi patoloogia ja kaasasündinud väärarendid, lastel ja noorukitel aga õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad, mille tagajärjel hukkuvad sagedamini just poisid. Õnnetusjuhtumid on meeste surmapõhjustest esikohal kuni neljakümnendate eluaastate esimese pooleni, alates teisest poolest tõusevad esikohale vereringeelundite haigused. Nii nagu enamikus arenenud maades, on ka Eestis surmapõhjustest esikohal vereringeelundite haigused, mille kujunemisel mängib suurt rolli inimese tervisekäitumine (toitumine, alkoholi tarvitamine, suitsetamine ja kehaline aktiivsus). Eesti eripära aga on, et vereringeelundite haigustesse haigestuvad ja surevad nooremad inimesed kui Lääne-Euroopas ja Põhjamaades (Rahvastiku … 2008). Levinumad haigused on südame isheemiatõbi ja kõrgvererõhutõbi. Naiste hulgas on vereringeelundite haigusi rohkem. Umbes 60% naistest surevad vereringeelundite haiguste tagajärjel (vt joonis nr 2). Ka meestel on vereringeelundite haigused surmapõhjustest esikohal, kuid nende tagajärjel sureb veidi alla poole meestest. Mehed surevad vereringeelundite haigustesse ka märksa nooremas eas kui naised. Surmapõhjustest teisel kohal on pahaloomulised kasvajad. Tuginedes nüüdisaegsetele teadmistele pahaloomuliste kasvajate tekkepõhjustest ja ärahoidmisest, on võimalik vältida ligi 40% uutest vähijuhtudest (Rahvastiku … 2008). Kasvajatesse sureb umbes veerand meestest ja viiendik naistest. Mehed surevad kõige sagedamini kopsu- ja eesnäärmevähki, naised aga rinna-, mao- ja käärsoolevähki. Meeste suremus kopsuvähki ületab naiste suremust samasse haigusesse neli korda. MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME? 37
TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CAPACITY FOR WORK Kolmandal kohal on õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad. Õnnetusjuhtumite tõttu sureb mehi neli korda enam kui naisi. Naistest sureb õnnetusjuhtumite tagajärjel 3% ja meestest 12%. Joonis 2. Peamised surmapõhjused soo järgi, 2010 Figure 2. Main causes of death by sex, 2010 Naised Females Vereringeelundite haigused Diseases of the circulatory system Pahaloomulised kasvajad Malignant neoplasms Õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad Injury and poisoning Mehed Males 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 % kõigist põhjustest % of all death causes Suremuse vanuskordaja on surmajuhtude arv aastas 1000 samas vanuses mehe või naise kohta. Selle näitaja järgi ületab meeste suremus naiste oma igas vanuses (vt joonis nr 3). See ei tähenda seda, et naisi sureb vähem, sest nii 2009. kui ka 2010. aastal suri naisi arvuliselt meestest rohkem. Suremuse vanuskordaja järgi saab võrrelda hoopis suremust vanuserühmiti, sest arvesse on võetud iga vanuserühma elanike arv. Joonis 3. Suremuse vanuskordaja soo järgi, 2010 Figure 3. Age-specific death rate by sex, 2010 120 100 80 Kordaja Rate Naised Females Mehed Males 60 40 20 0 0– 4 5– 9 10– 14 15– 19 20– 24 25– 29 30– 34 35– 39 40– 44 45– 49 50– 54 55– 59 60– 64 65– 69 70– 74 75– 79 80– 84 Oodatav eluiga Keskmine oodatav eluiga sünnihetkel näitab, kui kaua vastsündinu tõenäoliselt elab, kui terve tema elu jooksul kehtiksid tema sünniaasta suremusnäitajad. Mehi sureb nooremas eas rohkem kui naisi, mistõttu meeste keskmine oodatav eluiga sünnihetkel on madalam kui naiste oma. Eestis on naiste ja meeste oodatava eluea vahe pikka aega olnud üle kümne aasta ja on üks suuremaid Euroopas. Umbes sama suur vahe on ka Lätis ja Leedus. 2010. aastal tõusis meeste oodatav eluiga esimest korda 70 eluaastani ja ühtlasi vähenes meeste ja naiste oodatava eluea vahe 9,9 aastani. Meeste oodatav eluiga oli 2010. aastal 70,6 aastat ja naistel 80,5 aastat (vt joonis nr 4). Meeste oodatava eluea tõus on olnud naiste omast pisut kiirem – 1994. aastal oli meeste oodatav eluiga 60,5 aastat ja naistel 72,8 aastat. 38 MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME?
Page 1 and 2: MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM O
Page 3 and 4: Koostanud Statistikaameti rahvastik
Page 5 and 6: SAATESÕNA PREFACE PREFACE Overview
Page 7 and 8: SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GE
Page 37: TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CA
Page 41 and 42: TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CA
Page 61 and 62: TÖÖ- JA PEREELU ÜHITAMINE RECONC
Page 85 and 86: KULTUURIASUTUSTES KÄIMINE VISITING
Page 87 and 88: KULTUURIASUTUSTES KÄIMINE VISITING
Page 89 and 90:
KULTUURIASUTUSTES KÄIMINE VISITING
Page 91 and 92:
Page 93 and 94:
Page 95 and 96:
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
Page 101 and 102:
NAISED JA MEHED HARIDUSELUS WOMEN A
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Page 107 and 108:
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
HARIDUSE PEEGELDUS TÄISKASVANUEAS
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125 and 126:
Page 127 and 128:
Page 129:
MÄRKIDE SELETUS EXPLANATION OF SYM
show all

MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?

MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool