MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
TÖÖ- JA PEREELU ÜHITAMINE REC<strong>ON</strong>CILING WORK AND FAMILY LIFE<br />
peamiselt kolmeks: 1) lapse tervis ja areng, s.t oluline on, et ta saaks juba ise hakkama; 2) mingil<br />
ajal vajab laps juba ka teisi lapsi, tähtis on ka lasteaia olemasolu ja prestiiž, et lasteaed<br />
valmistaks last paremini ette ja sotsialiseeriks; 3) pere majanduslik toimetulek – kui oleks<br />
võimalik, jääksid paljud ka kauemaks koju. (Kandla 2000)<br />
Seda, et majanduslik toimetulek mõjutab lapsehoolduspuhkusel viibitud aega, näitab ka<br />
lapsehoolduspuhkuse pikkust mõjutavaid karakteristikuid sisaldav regressioonimudel. Leibkonna<br />
sissetulek ja selle suurus ei ole küll samane toimetulekuga, kuid üldreegel on, et suurem<br />
sissetulek kindlustab ka parema toimetuleku. Selle mudeli järgi oli leibkonna sissetuleku poolest<br />
neljandasse ehk kõrgeimasse kvartiili kuuluvatel naistel esimesse kvartiili kuuluvatest naistest ligi<br />
kaks korda väiksem tõenäosus olla lühikesel, kõige rohkem poolteist aastat kestval<br />
lapsehoolduspuhkusel. Kolmandasse kvartiili kuuluvatel naistel olid jällegi suuremad võimalused<br />
olla lühemal lapsehoolduspuhkusel. Sellise vastuolu põhjustele võivad viidata tulemused ameti,<br />
haridustaseme ja ka hõiveseisundi järgi. Lühemal, kõige rohkem poolteise aasta pikkusel<br />
lapsehoolduspuhkusel olid tõenäolisemalt need, kel oli kõrgem haridustase, kes töötasid pigem<br />
valgekraena ja olid ka küsitluse ajal hõivatud. Kolmandasse sissetulekukvartiili kuulumine ei<br />
pruugi anda väga suurt kindlust majandusliku sissetuleku puhul ja seega muutub olulisemaks<br />
võimalikult kiire tagasipöördumine tööturule, et kindlustada sissetulekute vajalik suurus ja vältida<br />
omandatud inimkapitali (tööoskused, haridus) taseme nõrgenemist. Mitte-eestlastest naiste<br />
tõenäosust olla kauem lapsehoolduspuhkusel võivad aga mõjutada nende suuremad raskused<br />
tööturul üldse, mistõttu pikem lapsehoolduspuhkusel olek võib olla ka n-ö sunnitud.<br />
Lastehoiuteenuste kasutamine<br />
Kui vanemahüvitis ja vanemapuhkused reguleerivad otseselt või kaudselt töölt ajutiselt äraolekut<br />
ja selle pikkust, siis avalikud lastehoiuteenused ja nende olemasolu on tööturule naasmisel sageli<br />
otsustava tähendusega. Vähem oluline pole ka see, millises vanuses lastele lastehoiuteenused<br />
on mõeldud, sest vastasel korral peavad tööturule naasta soovivad vanemad tööle asumist edasi<br />
lükkama või kasutama eraviisil pakutavaid ja üldjuhul kallemaid lapsehoiuteenuseid.<br />
Eestis on paljude teiste Euroopa riikidega võrreldes üsna hästi arenenud lastehoiusüsteem<br />
(Plantega ja Remery 2009, viidatud Järviste 2010 järgi). Lastehoidu pakuvad koolieelsed<br />
lasteasutused (lastesõimed, lasteaiad, lasteaiad-algkoolid, erilasteaiad) või alternatiivsed<br />
lastehoiuasutused.<br />
Alternatiivsed lastehoiuasutused on mängurühmad, mängutoad, lastekeskused, perekeskused,<br />
perepäevahoid jt. Lastehoiuvõimalusi silmas pidades tuleb väga oluliseks pidada koolieelse<br />
lasteasutuse seadust, mille kohaselt valla- või linnavalitsus loob kõigile pooleteise- kuni<br />
seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna haldusterritooriumil, võimaluse<br />
käia teeninduspiirkonna lasteasutuses, juhul kui lapse vanemad seda soovivad. Samal ajal<br />
mõjutab seadusesätte reaalset rakendamist omavalitsuste rahaline võimekus ja ka rahvastikumuutustele<br />
reageerimise kiirus. Seniste uuringute järgi on lastepäevahoiu peamine probleem<br />
pikad järjekorrad lasteaedades (Ainsaar jt 2004).<br />
2010. aastal oli Eesti peredes pisut üle 100 000 alla seitsmeaastase lapse, kellest lasteaias või<br />
lastesõimes käis keskmiselt üle 55 000. Lisaks kasutati 17 000 alla seitsmeaastase lapse<br />
hoidmiseks ka muid võimalusi ja ligi 30 000 lapse hoidmiseks kasutati tihtilugu väljaspool<br />
leibkonda elavate sugulaste või tuttavate abi. 35 000 alla seitsmeaastase lapse puhul aga ei<br />
kasutatud mingeid püsivaid lapsehoiuvõimalusi.<br />
Laste hoidmise viisid, sealhulgas lastehoiuteenust pakkuvas asutuses käimine, olenevad suurel<br />
määral laste vanusest. Kui kolme- kuni kuueaastastest lastest viidi lasteaeda või lastesõime üle<br />
80%, siis kuni kaheaastastest lastest vaid viiendik.<br />
Ligi kolmandiku kuni kaheaastaste laste hoidmiseks kasutati ka sugulaste või tuttavate abi, kuid<br />
enamik nii väikeste laste vanematest tavapäraselt lapsehoiuteenuseid ei kasutanud (63% laste<br />
puhul). Kolme- kuni kuueaastaste lastega leibkondade seas aga oli nende osatähtsus, kes<br />
lapsehoiuteenuseid ei kasutanud, mitu korda väiksem – lastehoidu ei kasutatud ainult 11% laste<br />
puhul.<br />
<strong>MEHE</strong> <strong>KODU</strong> <strong>ON</strong> <strong>MAAILM</strong>, <strong>NAISE</strong> <strong>MAAILM</strong> <strong>ON</strong> <strong>KODU</strong>? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME? 63
Change language