MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool

More documents

Recommendations

Info

TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CAPACITY FOR WORK Joonis 11. Meeste ja naiste tervisehinnangud sissetulekukvintiili järgi, 2009 Figure 11. Health assessments of males and females by income quintile, 2009 Kõrgeim kvintiil Highest quintile Neljas kvintiil Fourth quintile Kolmas kvintiil Third quintile Teine kvintiil Second quintile Madalaim kvintiil Lowest quintile Naised Females Mehed Males Naised Females Mehed Males Naised Females Mehed Males Naised Females Mehed Males Naised Females Mehed Males 0 20 40 60 80 100 % Hea / väga hea Good / very good Ei hea ega halb Neither good nor bad Halb / väga halb Bad / very bad Kokkuvõtvalt võib tervisehinnangute kohta öelda, et peale soo erinevad tervisehinnangud üsna oluliselt nii vanuseti, hariduseti kui ka sissetulekuti. Sotsiaaluuringus küsitakse inimestelt pikaajalise (kroonilise) haiguse, sealhulgas hooajaliste (näiteks õietolmuallergia) ja muude korduvate probleemide kohta. 2010. aastal tunnistas pikaajalise haiguse olemasolu 39% meestest ja 45% naistest (vt joonis nr 12). Alates 2004. aastast, kui sotsiaaluuringut on tehtud, on pikaajalise haigusega naiste osatähtsus olnud meeste omast alati suurem. Vaadates pikaajalise haigusega mehi ja naisi vanuserühmiti, ilmneb, et nii nagu tervisehinnangute puhul, on ka pikaajaliste haiguste puhul naiste osatähtsus meeste omast suurem põhiliselt üle 65-aastaste seas. Nooremates vanuserühmades on pikaajalise haigusega naisi meestest vähem. Üle 65-aastastest meestest on pikaajaline haigus 77%-l ja naistest 84%-l. Alates 55. eluaastast on pikaajalise haigusega inimesi rohkem kui ilma pikaajalise haiguseta. 16–24-aastaste hulgas on pikaajalise haigusega mehi ja naisi peaaegu võrdselt – mehi 16% ja naisi 15%. Joonis 12. Pikaajalise haigusega inimeste osatähtsus rahvastikus, 2004–2010 Figure 12. Percentage of persons with the occurrence of long-term illness in population, 2004–2010 Naised/Females 2010 Mehed/Males 2010 Naised/Females 2009 Mehed/Males 2009 Naised/Females 2008 Mehed/Males 2008 Naised/Females 2007 Mehed/Males 2007 Naised/Females 2006 Mehed/Males 2006 Naised/Females 2005 Mehed/Males 2005 Naised/Females 2004 Mehed/Males 2004 0 20 40 60 80 100 % Pikaajaline haigus on Occurrence of long-term illness Pikaajalist haigust ei ole No long-term illness MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME? 43
TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CAPACITY FOR WORK Pikaajaline haigus võib, aga ei pruugi takistada inimeste igapäevaelu ja tegemisi. Seetõttu on neid, kelle igapäevategevused on terviseprobleemide tõttu piiratud, vähem kui pikaajalise haigusega inimesi. Vähemalt 16-aastaste hulgas on tervisest tingitud igapäevategevuse piirangutega naisi mõnevõrra rohkem kui mehi. Nii olid 2010. aastal suurel või mõningal määral piiratud 27% meeste ja 33% naiste igapäevategemised. Kõrvutades mehi ja naisi vanuserühmiti, siis kuni 64-aastasteni on meeste ja naiste jaotus sarnane, kuid üle 65-aastaste seas on erinevused suuremad ja seda meeste kasuks, s.t mehi piirab tervis vähem kui naisi. Üle 65-aastastest meestest on tervisest tulenevaid suuremaid või väiksemaid piiranguid 62%-l ja naistest 70%-l. Kehtiv puude raskusaste ehk ametlik puue on 10%-l rahvastikust (2011. aasta 1. jaanuari seisuga). Puudega inimeste arv on viimastel aastatel tasapisi, kuid pidevalt suurenenud. Selle üks põhjuseid on kindlasti rahvastiku vananemine, ehkki puudega inimeste arv on kasvanud kõikides vanuserühmades. Viimastel aastatel on puudega inimeste arvu kasv olnud osaliselt seotud ka majandusraskustega – puudega inimesed saavad riigilt sotsiaaltoetust, mistõttu üha rohkem puudega inimesi on hakanud end arvele võtma. Puudega naisi on mõnevõrra rohkem kui puudega mehi. 2011. aasta alguses oli kehtiva puude raskusastmega 11% naistest ja 8% meestest. Kui aga vaadata mehi ja naisi vanuse järgi, siis tuleb välja, et kuni vanuseni 62 aastat on puudega naisi tegelikult vähem kui puudega mehi ja alles alates vanusest 63 aastat ületab puudega naiste osatähtsus kogurahvastikus puudega meeste oma. Selle põhjus on, et suurem osa puudega inimesi ongi selles vanuses – 67% puudega naistest ja 46% puudega meestest on üle 63 aasta vanused. Tervisekäitumine Tervisekäitumine on inimese tegevus tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, olenemata inimese terviseseisundist ja sellest, kas see tegevus on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte (Rahvastiku … 2008). Uuringud on näidanud, et mehed ja naised kasutavad pakutavaid tervishoiuteenuseid erinevalt (Wilkins jt 2008). Bioloogiliste erinevuste tõttu on meeste ja naiste terviseprobleemid erilaadsed või avalduvad erinevalt ja seetõttu on ka vajadus tervishoiuteenuste järele erinev. Perearstiabi on kõigile ravikindlustatud inimestele tagatud ilma lisatasuta (Esmatasandi … 2008). 2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi (Tekkel ja Veideman 2011) kasutavad naised arstiabi rohkem kui mehed. Perearsti juures oli uuringule eelnenud 12 kuu jooksul käinud kolmveerand naistest ja kaks kolmandikku meestest (vt joonis nr 13). Aasta jooksul käisid mehed perearsti juures keskmiselt 1,9 korda, naised aga 2,4 korda. Samal ajal on nende hulgas, kes arsti juures ei käinud, ka neid, kes perearstiabi vajasid, kuid mingil põhjusel seda ei saanud. Sotsiaaluuringu kohaselt ei saanud 2009. aastal perearstiabi vajanutest abi nii 2% meestest kui ka naistest. Põhjused, miks perearstile ei saadud, aga on meeste ja naiste puhul küllaltki erinevad. Meestel oli peamine põhjus ravikindlustuse puudumine (38%), naiste seas oli sama põhjus 8%-l. Naistel oli levinuim perearstiabist ilmajäämise põhjus liiga pikk ootejärjekord (46%), meestel oli see põhjus teisel kohal (23%). Naistel oli põhjustest teisel kohal aga arstipunkti kaugus ja sinna pääsemise raskused, mida pidas probleemiks 16% naistest ja vaid 7% meestest. 44 MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME?
Page 1 and 2: MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM O
Page 3 and 4: Koostanud Statistikaameti rahvastik
Page 5 and 6: SAATESÕNA PREFACE PREFACE Overview
Page 7 and 8: SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GE
Page 37 and 38: TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CA
Page 43: TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CA
Page 61 and 62: TÖÖ- JA PEREELU ÜHITAMINE RECONC
Page 85 and 86: KULTUURIASUTUSTES KÄIMINE VISITING
Page 95 and 96:
KULTUURIASUTUSTES KÄIMINE VISITING
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
Page 101 and 102:
NAISED JA MEHED HARIDUSELUS WOMEN A
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Page 107 and 108:
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
HARIDUSE PEEGELDUS TÄISKASVANUEAS
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125 and 126:
Page 127 and 128:
Page 129:
MÄRKIDE SELETUS EXPLANATION OF SYM
show all

MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?

MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool