MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
KULTUURIASUTUSTES KÄIMINE VISITING OF CULTURAL INSTITUTI<strong>ON</strong>S<br />
Kooselu vormi järgi inimeste tööaega vaadeldes paistab jällegi silma, et paarisuhtes olevatel<br />
inimestel on tööaega märksa rohkem kui üksikutel. Naiste puhul on see erinevus üle tunni,<br />
meeste puhul isegi üle pooleteise tunni pikkune. Võrreldes aga paaris ja üksi elavate inimeste<br />
keskmist töötegevusele kuluvat aega olenevalt nende kultuuriasutustes käimise harjumusest,<br />
tuleb jällegi esile suur vahe nende kasuks, kes kultuuriasutustes käivad. Kõige väiksem on see<br />
vahe üksikute meeste puhul (36 minutit päevas) ja kõige suurem paaris elavate meeste puhul (ligi<br />
1 tund ja 43 minutit). Naiste puhul on vahe samuti olemas, aga veidi tagasihoidlikum – üksikute<br />
naiste puhul umbes üks tund ja partneriga elavate naiste puhul poolteist tundi päevas. Et<br />
partneriga koos elavad inimesed on üldiselt aktiivsemad, tuleneb tõenäoliselt sellest, et neil on<br />
teineteise ja ka näiteks laste vastu rohkem kohustusi kui üksi elavatel inimestel, mistõttu nad<br />
näevad aja sisustamisega ka rohkem vaeva. Teisest küljest tähendab kooselu ka teineteise<br />
suuremat motiveerimist, mida üksi elavad inimesed iga päev ei pruugi kogeda. Kultuuriasutustes<br />
käimine aga on tegevus, mis pakub koos elavale paarile võimalust meeldivalt koos aega veeta,<br />
elavdades nii kooselu rõõme kui ka panustades inimeste töövõimele.<br />
Kokkuvõte<br />
Kuidas iganes võrrelda neid inimesi, kes kultuuriasutustes käivad, nendega, kes seal ei käi, ei jää<br />
märkamata, et need, kes olid vähemalt korra uuringule eelnenud aasta jooksul käinud kinos,<br />
teatris, kontserdil, muuseumis, käinud vaatamas mõnd kultuurimälestist või mõnel kultuurisündmusel,<br />
on üldjuhul suuremad töötegijad, s.t nende keskmine töötundide arv ületab nende<br />
oma, kes kultuuri ei tarbi. Olgugi et mõningal määral tuleb arvestada ka statistilist viga, näitab<br />
kultuuriasutustes käimine siiski korrelatsiooni inimeste aktiivsusega töötegevustes. Millist mõju<br />
kultuuritarbimine inimese töövõimele aga otseselt avaldab, võib ainult oletada. Võib-olla on<br />
aktiivsed töötegijad just need, kes armastavad vahel oma meelt lahutada ja vaimu värskendada.<br />
Tõenäoliselt on see mõju siiski vastastikune – kultuurist osasaamine aitab inimestel keskenduda<br />
millelegi muule ja see annab võimaluse väheseks ajaks igapäevarutiinist väljuda, pärast mida on<br />
jälle võimalik oma igapäevakohustustele värskelt läheneda. Ilmselt on asi ka selles, et inimestel,<br />
kes intensiivselt töötavad, tekib aeg-ajalt vajadus sellest tööst korraks distantseeruda, et oleks<br />
hiljem jälle võimalik seda sama intensiivsusega jätkata. Kultuuriasutustes käimine on aga<br />
investeering kultuuri kapitali (Khawaja ja Mowafi 2006), mille positiivne mõju on väga<br />
mitmekülgne. Kultuuritarbimise ja tehtava töö hulga vahel on selge seos. See annab tööandjatele<br />
põhjust omale töötajate värbamisel neilt näiteks küsida, millal nad viimati mõnel<br />
kultuurisündmusel käisid. Siinsele statistikale tuginedes võib ka väita, et tööandjatel, kes<br />
sooviksid oma töötajate tootlikkust suurendada, oleks otstarbekas neid mõni kord aastas näiteks<br />
teatrisse või kontserdile saata või organiseerida ekskursioon mõne kultuurimälestise juurde. Kulu,<br />
mis sellega kaasneb, toob kindlasti rohkem tagasi selle tööhulgana, mis inimesed pärast<br />
kultuurielamust tööd tehes tagasi annavad.<br />
Allikad<br />
Sources<br />
Cuypers, K., Krokstad, S., Holmen, T. L., Knudtsen, M. S., Bygren, L. O., Holmen, J.<br />
(23.05.2011). Patterns of receptive and creative cultural activities and their association with<br />
perceived health, anxiety, depression and satisfaction with life among adults: the HUNT study,<br />
Norway. Research report [www]<br />
http://jech.bmj.com/content/early/2011/05/04/jech.2010.113571.abstract (30.08.2011).<br />
Khawaja, M., Mowafi, M. (2006). Cultural Capital and Self-Rated Health in Low Income Women:<br />
Evidence from the Urban Health Study, Beirut, Lebanon. – Journal of Urban Health, Vol 83, No 3,<br />
pp. 444–458 [www] http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1473222/ (30.08.2011).<br />
Pappas, S. (23.05.2011). Cultured Men Are Happier, Study Finds. – LiveScience [www]<br />
http://www.livescience.com/14283-culture-men-happy-healthy.html (30.08.2011).<br />
Park, A. (24.05.2011). For Men, Good Health May Be Found at the Museum. – Healthland<br />
[www] http://healthland.time.com/2011/05/24/for-men-good-health-may-be-found-at-themuseum/<br />
(30.08.2011).<br />
92<br />
<strong>MEHE</strong> <strong>KODU</strong> <strong>ON</strong> <strong>MAAILM</strong>, <strong>NAISE</strong> <strong>MAAILM</strong> <strong>ON</strong> <strong>KODU</strong>? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME?
Change language