MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GENDER DIFFERENCES IN TIME USE<br />
peaaegu poole ööpäevast magamisele, söömisele ja muudele isiklikele toimingutele. Kõige pikem<br />
uneaeg on Prantsusmaa elanikel. Kõikides riikides peale Eesti, kus naiste ja meeste uneaeg on<br />
võrdne, kulutavad naised magamisele meestest veidi rohkem aega. Vaba aega on kõikides<br />
riikides meestel naistest rohkem. Kõige suurem on sooline lõhe Sloveenias ja Leedus, kus<br />
meestel on vaba aega naistest veidi üle tunni võrra rohkem. Peaaegu ühepalju on vaba aega<br />
Norra ja Rootsi naistel ja meestel.<br />
Kõige suuremad erinevused riikide vahel on naiste ja meeste tööjaotuses (vt joonis nr 3). Mehed<br />
kulutavad igal pool rohkem aega tasulisele tööle kui kodutöödele. Kahe töö erinevus on kõige<br />
suurem Lätis, kus mehed tegelevad tasulise tööga üle kolme tunni kauem kui majapidamisega.<br />
Belgia mehed aga teevad kodutöid ja tasulist tööd peaaegu samas mahus (erinevus on 40<br />
minutit). Naiste puhul kehtib vastupidine: kodutöödele kuluv aeg on pikem kui tasulise töö aeg.<br />
Kodutööde ja tasulise töö vaheline erinevus on suurim Hispaania naistel (2 h ja 49 min) ja<br />
väikseim Läti naistel (27 min). Soolised erinevused näitavad osaliselt naiste ja meeste erinevaid<br />
hõivemäärasid ja osalise tööajaga töötamise sagedust eri riikides.<br />
Kõige rohkem pühendavad majapidamisele ja perekonnale aega Itaalia ja Bulgaaria naised, kes<br />
veedavad kodutöid tehes üle viie tunni päevas. Peaaegu viis tundi kulub kodutöödele veel<br />
Hispaania, Sloveenia ja Eesti naistel. Kõige vähem aega – alla nelja tunni – veedavad<br />
majapidamises Rootsi, Norra, Soome ja Läti naised. Meestest on kõige tublimad kodutööde<br />
tegijad Sloveenia, Bulgaaria, Eesti ja Rootsi mehed, kellel kulub nendele tegevustele keskmiselt<br />
kaks ja pool tundi päevas. Kõige vähem kulutavad kodutöödele aega Itaalia ja Hispaania mehed.<br />
Seega on soolised erinevused kodutööde ajas suurimad Itaalias ja Hispaanias ning väikseimad<br />
Põhjamaades. Naiste ja meeste ajaline lõhe tasulises töös on suurim Itaalias ja Hispaanias ning<br />
väikseim Bulgaarias ja Sloveenias. Tööjaotus on ebavõrdsem traditsionaalsema rollijaotusega<br />
riikides.<br />
Mehed kulutavad päevas naistest vähemalt ühe tunni rohkem tasulisele tööle ja naised vähemalt<br />
ühe tunni enam majapidamisele ja perele. Kui võtta arvesse mõlemad tööd, on naiste<br />
kogutööaeg meeste omaga peaaegu võrdne Rootsis, Norras ja Suurbritannias. Kõige suuremad<br />
soolised erinevused kogutöömahus on Bulgaarias ja Itaalias, kus naised töötavad meestest<br />
päevas peaaegu poolteist tundi kauem. Eestis kulub 20–74-aastastel naistel töötamiseks tunni<br />
võrra rohkem aega kui meestel.<br />
Tööjaotus ja kogutööaeg<br />
Soolisi erinevusi aja jagamisel eri tüüpi tööde vahel on paljudes riikides (Aliaga ja Winqvist 2003;<br />
McGinnity ja Russell 2008; Sayer, England jt 2004). Kui mehed pühendavad keskmiselt rohkem<br />
aega tasustatud tööle, siis naiste peamine töö on majapidamise korrashoid ja laste eest<br />
hoolitsemine. Selline tööjaotus on pärit aegadest, kui toimis mudel, et leivateenija on mees:<br />
meeste ülesanne oli käia tööl ja teenida raha, samal ajal kui naised olid enamasti kodus ja vaid<br />
vähesed neist osalesid tööhõives (Wharton 2005). Pärast Teist maailmasõda toimunud naiste<br />
hulgaline siirdumine tööturule on kaasa toonud naiste tasustatud tööle kulutatud aja pikenemise<br />
ja kahe leivateenijaga perekondade osa suurenemise. Ometi pole soorollid ühiskonnast kuhugi<br />
kadunud – meeste sisenemine nn naiste valdkonda on jäänud palju tagasihoidlikumaks kui naiste<br />
tung tööturule (McGinnity ja Russell 2008). Väidetavalt on see naistele kaasa toonud palju<br />
suurema kogutöökoormuse – pärast palgatööd järgneb nn teine (töö)vahetus kodus<br />
(Hochschild ja Machung 1989). Soolised erinevused töötatud aja kogupikkuses aga on<br />
ebaselged. Lisandunud vahetuse ideed on võimalik tõlgendada sõna-sõnalt ja järeldada, et<br />
naised on oma töökoormust kahekordistanud. Selline lähenemine tooks kaasa suured erinevused<br />
naiste ja meeste kogutööpikkuses. Levinum on siiski seisukoht, et tasulisele tööle kulutatud aja<br />
pikenemise tõttu on naised lühendanud, ehkki mitte samas mahus, majapidamisele ja perele<br />
pühendatud aega. See tähendab, et naiste kogutööaeg on meeste omast küll pikem, kuid<br />
erinevused on üsna väikesed (McGinnity ja Russell 2008; Bittman ja Wajcman 1999).<br />
Eestis on naiste ja meeste tööjaotus kujunenud veidi teisiti kui lääneriikides. Kuigi naised ja<br />
mehed on juba aastaid tööturul osalenud üsna võrdsetel alustel, ei ole see kaasa toonud<br />
12<br />
<strong>MEHE</strong> <strong>KODU</strong> <strong>ON</strong> <strong>MAAILM</strong>, <strong>NAISE</strong> <strong>MAAILM</strong> <strong>ON</strong> <strong>KODU</strong>? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME?