MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CAPACITY FOR WORK<br />
Artikli viimane osa annab ülevaate tervise mõjust töötamisele ja töötamise mõjust tervisele.<br />
Lühiülevaade on tehtud tööd piiravatest haigustest ja kutsehaigustest ning tööõnnetustest.<br />
Demograafiline ülevaade<br />
Poisse sünnib rohkem kui tüdrukuid, poiste osatähtsus elussündinute hulgas on 51–52%.<br />
2010. aastal sündis 15 825 last, kellest 8166 olid poisid ja 7659 tüdrukud. Sellegipoolest on<br />
meeste osatähtsus rahvastikus vaid 46%. 2011. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eesti rahvaarv<br />
1 340 194, neist mehi 617 757 ja naisi 722 437. Meeste väiksema osatähtsuse põhjus on meeste<br />
suurem suremus nooremas eas võrreldes naistega. Juba imikueas sureb poisse rohkem kui<br />
tüdrukuid. 2010. aastal oli imikusuremuskordaja (alla aasta vanuselt surnuid 1000 elussündinu<br />
kohta) poistel 4,2 ja tüdrukutel 2,5. Kolmekümnendates eluaastates meeste ja naiste arv<br />
võrdsustub ja sealt edasi jääb meeste osatähtsus naiste omale alla. Üle 85-aastaste hulgas on<br />
mehi vaid 20% (vt joonis nr 1).<br />
Joonis 1. Rahvastiku soo-vanusjaotus, 1. jaanuar 2011<br />
Figure 1. Population age-sex distribution, 1 January 2011<br />
Mehed<br />
Males<br />
85+<br />
80–84<br />
75–79<br />
70–74<br />
65–69<br />
60–64<br />
55–59<br />
50–54<br />
45–49<br />
40–44<br />
35–39<br />
30–34<br />
25–29<br />
20–24<br />
15–19<br />
10–14<br />
5–9<br />
0–4<br />
Naised<br />
Females<br />
60 000 40 000 20 000 0 0 20 000 40 000 60 000<br />
Imikute peamised surmapõhjused on perinataalperioodi patoloogia ja kaasasündinud<br />
väärarendid, lastel ja noorukitel aga õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad, mille tagajärjel<br />
hukkuvad sagedamini just poisid. Õnnetusjuhtumid on meeste surmapõhjustest esikohal kuni<br />
neljakümnendate eluaastate esimese pooleni, alates teisest poolest tõusevad esikohale<br />
vereringeelundite haigused.<br />
Nii nagu enamikus arenenud maades, on ka Eestis surmapõhjustest esikohal vereringeelundite<br />
haigused, mille kujunemisel mängib suurt rolli inimese tervisekäitumine (toitumine, alkoholi<br />
tarvitamine, suitsetamine ja kehaline aktiivsus). Eesti eripära aga on, et vereringeelundite<br />
haigustesse haigestuvad ja surevad nooremad inimesed kui Lääne-Euroopas ja Põhjamaades<br />
(Rahvastiku … 2008). Levinumad haigused on südame isheemiatõbi ja kõrgvererõhutõbi. Naiste<br />
hulgas on vereringeelundite haigusi rohkem. Umbes 60% naistest surevad vereringeelundite<br />
haiguste tagajärjel (vt joonis nr 2). Ka meestel on vereringeelundite haigused surmapõhjustest<br />
esikohal, kuid nende tagajärjel sureb veidi alla poole meestest. Mehed surevad vereringeelundite<br />
haigustesse ka märksa nooremas eas kui naised.<br />
Surmapõhjustest teisel kohal on pahaloomulised kasvajad. Tuginedes nüüdisaegsetele<br />
teadmistele pahaloomuliste kasvajate tekkepõhjustest ja ärahoidmisest, on võimalik vältida ligi<br />
40% uutest vähijuhtudest (Rahvastiku … 2008). Kasvajatesse sureb umbes veerand meestest ja<br />
viiendik naistest. Mehed surevad kõige sagedamini kopsu- ja eesnäärmevähki, naised aga rinna-,<br />
mao- ja käärsoolevähki. Meeste suremus kopsuvähki ületab naiste suremust samasse<br />
haigusesse neli korda.<br />
<strong>MEHE</strong> <strong>KODU</strong> <strong>ON</strong> <strong>MAAILM</strong>, <strong>NAISE</strong> <strong>MAAILM</strong> <strong>ON</strong> <strong>KODU</strong>? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME? 37