MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GENDER DIFFERENCES IN TIME USE<br />
SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES<br />
Marin Tasuja<br />
Sissejuhatus<br />
Aeg on üks olulisemaid igapäevaelu mõjutajaid. Erinevalt muudest inimressurssidest on aeg kõigi<br />
vahel võrdselt jagatud. Olenemata sissetulekust, haridusest, perekonnaseisust, soost või<br />
vanusest on kõigil ööpäevas aega 24 tundi. Kuigi kõrgem sissetulek ja tehnoloogilised<br />
uuendused on muutnud võimalikuks aega osaliselt rahaga asendada (Levinson ja Kumar 1995),<br />
ei saa keegi aega juurde osta. Aja lõpliku iseloomu tõttu on inimesed sunnitud valima mitme<br />
tegevuse vahel ja tegema kompromisse nii enda isiklikus kui ka leibkonnasiseses ajajaotuses.<br />
Mingile tegevusele aja kulutamine tähendab, et sellevõrra jääb vähem aega teiste tegevuste<br />
jaoks. Kuigi aega on kõigil ühepalju, on selle kasutamine ja võimalus valida meelepärasemaid<br />
tegevusi inimeseti väga erinev. Üks selliseid kompromissi otsimisi on tasustatud töö ja kodutööde<br />
jaotumine naiste ja meeste vahel. Naisi on läbi aegade seostatud pigem kodu ja sealsete<br />
tegevustega, samal ajal kui meeste pärusmaaks on peetud raha teenimist ja kodust väljapoole<br />
jäävat (Wharton 2005). Artiklis uuritakse, kuidas kulutavad Eesti naised ja mehed oma aega ning<br />
kuidas on tasustatud töö ja kodutööd naiste ja meeste vahel jagatud.<br />
Ajakasutuse uurimine annab tunnistust selle kohta, kuidas ühiskond on üles ehitatud ja millised<br />
suhted valitsevad selle liikmete vahel. See, missugustele tegevustele inimesed aega kulutavad,<br />
näitab nende prioriteete ja peegeldab nende igapäevaelu (Glorieux ja Koelet 2002). Ajakasutus<br />
iseloomustab nii tööturul osalemist, tarbimiskäitumist, vaba aja veetmist ja peresuhteid kui ka<br />
muutusi leibkonna koosseisus, inimeste heaolus ja ühiskonnas valitsevates tõekspidamistes<br />
tervikuna. Tasulisele tööle kulutatud aeg mõjutab sissetuleku suurust, mis omakorda määrab<br />
võimalike kulutuste suuruse ja struktuuri ning leibkondade majandusliku heaolu. Mida kõrgem on<br />
töötasu, seda suurem on tööle kulutatud aja suhteline väärtus. See muudab vaba aja ja kodutööd<br />
tasulise tööga võrreldes kallimaks, mis toob kaasa nende tegevuste osatähtsuse vähenemise<br />
(Becker 1965). Teisalt saab suurema sissetulekuga inimene lubada endale ka kallimaid vaba aja<br />
tegevusi; samuti on võimalik osa kodutöödest teenusena osta (nt palgata lapsehoidja või<br />
koduabiline). Peale otsese majandusliku kasu suurendab töötamisele või õppimisele kulutatud<br />
aeg inimkapitali, mõjutades seega võimalusi ja sissetulekut ka tulevikus. Mida suurem osa<br />
päevast aga kulub töötamisele, seda vähem jääb aega selle töö viljade nautimiseks ja<br />
puhkamiseks (Fisher ja Layte 2004). Peale tasustatud tegevuste on inimeste ajakasutust jälgides<br />
võimalik kindlaks teha ka enamasti varjule jäävat ja kodus tehtavat tasustamata tööd.<br />
Peale otsese majandusliku kasu oleneb ajakasutusest ka subjektiivne heaolu – inimestele on<br />
oluline vaba aeg ja selle kvaliteet, piisav uneaeg, suhtlemine teiste inimestega, aga ka<br />
eneseteostus töökohal. Ajakasutus võimaldab luua sotsiaalset kapitali – pere ja sõpradega<br />
veedetud aeg ning muud sotsiaalsed suhted on olulised nii isikliku heaolu, leibkondade toimimise,<br />
tugisüsteemi tagamise kui ka ühiskonnas kehtivate väärtuste loomise seisukohalt. Vanemate<br />
ajakasutus, tööde jaotus perekonnas ja lastega veedetud aeg kujundavad omakorda laste<br />
väärtushinnanguid ja mõjutavad nende ajakasutust tulevikus.<br />
Kiirenenud elutempo, valikuvõimaluste suurenemise ja ühiskonnas varem kehtinud normide<br />
hägustumise tõttu on ajakasutus muutunud võimalikuks pingete allikaks. Koos tootlikkuse<br />
kasvuga on toimunud tõus ka vaba aja intensiivsuses (Linder 1970, viidatud McGinnity ja Russelli<br />
2007 järgi) ja inimesed tunnetavad järjest enam, et neil ei jätku kõige jaoks aega (Bittman 2004).<br />
Ühe ajapuuduse põhjusena on Gershuny (2005) välja toonud, et tööpuuduse suurenemise ja<br />
muude sotsiaalsete muutuste tõttu on tööga koormatus ja vaba aja vähesus kujunenud<br />
ühiskonnas positiivseks ja privilegeeritud seisundiks. Kogunenud pinged ja ajastress võivad aga<br />
mõjuda negatiivselt inimeste tervisele ning pere- ja tööelule. Eriti puutuvad ajapuudusega kokku<br />
väikeste lastega perekonnad, kes püüavad kulutuste suurenemisega tekkinud vajadust veeta<br />
rohkem aega tasulisel tööl kokku sobitada kasvanud hoolduskoormusega (McGinnity ja Russell<br />
2007). Majandusraskused ja ajaline surve mõjutavad otseselt nii vanemate kui ka laste heaolu.<br />
6<br />
<strong>MEHE</strong> <strong>KODU</strong> <strong>ON</strong> <strong>MAAILM</strong>, <strong>NAISE</strong> <strong>MAAILM</strong> <strong>ON</strong> <strong>KODU</strong>? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME?
Change language