MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool

More documents

Recommendations

Info

SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GENDER DIFFERENCES IN TIME USE võrdsust kodutöödele kulutatud ajas (Vainu 2010). Osaliselt peituvad selle põhjused ajaloos. Nõukogude ajal valitses sugude vahel näiline võrdsus ja tööturul olid aktiivsed nii naised kui ka mehed. Võrdsus ei laienenud aga privaatsfääri. Naistelt oodati, et nad vastutaks kogu koduse elu eest ja emarolli nähti kui naiste sotsiaalset kohustust (Einhorn 1993). Naiste töökoormust püüti leevendada, sotsialiseerides osa kodutöödest ja lastehoiust (rajati sööklaid, pesumaju, lasteaedu), kuid see vähendas naiste kodutööde mahtu vaid osaliselt. Naiste tööhõive määr on Eestis endiselt peaaegu võrdne meeste vastava näitajaga (2010. aastal töötas 15–74-aastastest meestest 57% ja sama vanadest naistest 54%), soolised erinevused kodutöödes on aga suured. See tähendab, et eri liiki töödele panustatud ajal on naiste ööpäevas suurem osa kui meeste omas, mille tulemusena jääb naistel järele vähem vaba aega. Meeste kodutöödele kulutatud aega aitab pikendada naiste aktiivsem osalemine tööhõives, tänu millele on perekonnas mitu leivateenijat, mis võimaldab ka meestel rohkem aega perele ja kodule pühendada. Eestis on 39% leibkondadest ühe töötava liikmega, neljandikus leibkondadest on aga vähemalt kaks töötavat liiget. Selliseid leibkondi, kus keegi ei tööta, on 37%, enamik neist pensionärileibkonnad. Naiste ja meeste ebavõrdset tööjaotust ja nende erinevust kodutöödele pühendatud ajas on põhjendatud mitmeti. Soolise lõhe selgituseks on kirjanduses sageli toodud mitut majanduslikku, aga ka otseselt soost tulenevat põhjust. Beckeri (1991) teooria kohaselt spetsialiseeruvad nii naised kui ka mehed sellele tööle, kus neil on suhteliselt suurem tootlikkus. Seega, kui mees on tootlikum tööturul (teenib rohkem raha kui naine), on leibkonnale kasulikum, kui mees teeb suurema osa tasulisest tööst ja naine suurema osa kodutöödest. Naised spetsialiseeruvad kodutööle eelkõige oma väiksema inimkapitali ja bioloogiliste erinevuste tõttu (neil on meeste ees bioloogiline eelis lastega tegelemiseks). Töödele spetsialiseerumine ei tohiks kaasa tuua erinevust kogutööajas. Beckeri teooriaga sarnane põhjendus toetub partnerite saadaval olevale ajale ja tegemist vajavate kodutööde mahule. Majapidamisega tegeleb see partner, kellel jääb tasulisest tööst rohkem aega järele. Seejuures mõjutavad tasustatud tööl veedetud aeg ning laste arv ja vanus kodutöödele kuluvat aega rohkem naistel kui meestel. (McGinnity ja Russell 2008) McGinnity ja Russelli (2008) järgi võib ebavõrdne kodutööde jaotus olla tingitud ka leibkonna võimusuhetest. Majapidamise kui vähem ihaldusväärse tööga tegeleb partneritest see, kellel on leibkonnas vähem ressursse (nt madalam haridus, palk või ametikoht). Erinevust tööde jaotuses on võimalik seletada ka ühiskonnas kehtivate soorollidega – tehes erinevaid töid, tegutsevad naised ja mehed oma soole ootuspäraselt. Seega ei pruugi ebavõrdsem tööjaotus tunduda ebaõiglasem, kui see on kooskõlas ühiskonnas tunnustatud tavadega. Soorollid seletavad ka seda, miks töötud või mitteaktiivsed mehed teevad kodutöid vähem kui nende tööl käivad naised. Samal ajal sõltub leibkonnasisene tööjaotus ka selle liikmete suhtumisest kodutöödesse ja nende õiglustundest. Uuenduslikumate vaadetega naised ja mehed jagavad majapidamistööd võrdsemalt. Leibkondades, kus arusaamad õiglasest tööde jaotusest ei kattu, on seetõttu sagedamini pingeid ja tülisid. (McGinnity ja Russell 2008) Järgnevalt on vaatluse all soolised erinevused kogutöökoormuses ning tööjaotus eri nädalapäevadel ja eri sotsiaal-demograafiliste tunnuste kaupa. Lahknevus naiste ja meeste kogutööajas näitab, et juurdepääs vabale ehk hõivamata ajale erineb sooti. Hõivatud aeg on kombinatsioon tasulisele tööle ja õppimisele ning majapidamisele ja perele pühendatud ajast. Kohustustevaba ehk hõivamata aeg tähendab isiklikele tegevustele, vabatahtlikule tööle ja puhkusele ning meelelahutusele kuluvat aega. 2010. aastal kulus naistel päevas kõigi tööde peale kokku 7 tundi ja 19 minutit, meestel 6 tundi ja 28 minutit. Seega on naiste kogutööaeg Eestis ligi tunni jagu pikem kui meestel, kuid tööd jagunevad sooti erinevalt. Suur osa naiste hõivatud ajast on tasustamata – naistel hõlmab tasulisele tööle ja õppimisele kulunud aeg kogutöömahust vaid 44%. Mehed on seevastu rohkem seotud enamasti kodust väljapoole jäävaga, kulutades seal 60% oma hõivatud ajast. Tööjaotus varieerub töö- ja puhkepäeviti suurel määral (vt joonis nr 4). Kui nädala sees kulub naistel ja meestel üle poole hõivatud ajast tasulisele tööle ja õppimisele, siis nädalavahetusel on suurem osa kohustustest seotud majapidamistöödega. Eriti suur on nädalavahetuseti kodutööde osatähtsus naistel – 81% kogu hõivatud ajast. Kui liita majapidamistöödele ka tasulisel tööl ja koolis veedetud tunnid, selgub, et naiste kogutöömaht on meeste omast suurem nädalapäevast MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME? 13
SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GENDER DIFFERENCES IN TIME USE olenemata. Tööpäevadel ei ole sooline erinevus siiski nii märgatav kui nädalavahetusel, kui naised töötavad päevas meestest keskmiselt 74 minutit kauem. Naiste ja meeste käitumist mõjutavad mitmesugused nii inimese enda kui ka tema leibkonna ja elukohaga seotud faktorid. Kodus tehtavate tööde aeg ja iseloom oleneb laste arvust ja vanusest ning leibkonna elamistingimustest. Majapidamistöödele kuluv aeg oleneb eluruumi suurusest, aia olemasolust, kütmisviisist ja muudest eluruumi puudutavatest teguritest. Inimest ennast puudutav, nt vanus, haridus ja sotsiaal-majanduslik staatus, võib mõjutada võimusuhteid ja seega ka tööjaotust leibkonnas, määrata kuuluvuse teatavate vaadete ja hoiakutega kogukonda (või põlvkonda) või olla saadaval oleva aja indikaator. Inimeste ajakasutust mõjutab ka elukoht. Linnaja maapiirkondades võivad rollijaotusega seotud traditsioonid olla erinevad, samuti erinevad näiteks töölkäimise ja vaba aja veetmise võimalused. Joonis 4. Tasulisele tööle ja õppimisele ning majapidamisele ja perekonnale kulutatud keskmine aeg päevas soo ja nädalapäeva järgi, 2009–2010 Figure 4. Average time spent in a day on employment and study, and on household and family care by sex and day of the week, 2009–2010 Nädalavahetusel At the weekend Nädala sees On weekdays Naised Females Mehed Males Naised Females Mehed Males Tasuline töö / õppimine Employment / study Majapidamine ja perekond Household and family care Tundi päevas Hours in a day 0 1 2 3 4 5 6 7 8 Uuringud on näidanud, et lapsevanem olemine toob kaasa märksa traditsionaalsema tööjaotuse naiste ja meeste vahel (McGinnity ja Russell 2008). Väikeste laste olemasolu suurendab naistel kodule kulutatud aega palju rohkem kui meestel. Kui leibkonnas on alla seitsmeaastaseid lapsi, kulutavad naised majapidamisele ja perekonnale peaaegu kuus tundi päevas. Meeste panus kodustesse töödesse on sel juhul vaid veidi üle kahe ja poole tunni. Teisalt teevad väikeste lastega mehed naistest rohkem tasulist tööd, kulutades selleks keskmiselt viis tundi päevas. Kuigi väikeste lastega leibkondades on eri töödele kokku kulutatud aeg teiste leibkondade omast palju pikem, ei ole soolised erinevused kogutööajas suured. Naiste päevane kogutöömaht on ligi 8,5 tundi, mehed kulutavad kohustustele sellest vaid tunni võrra vähem. Laste mõju tööjaotusele oleneb nende vanusest. Lapse otsene mõju kodutööde hulgale võib olla negatiivses korrelatsioonis nende vanusega – lapse osalus kodutöödes vanusega kasvab (Anxo ja Carlin 2004). Haridus mõjutab naiste ja meeste ajakasutust kahel viisil. Esiteks suurendab kõrgem haridus ka kõrgema sissetuleku saamise tõenäosust, mis omakorda võib tähendada leibkonna sees rohkem võimu ja otsustusõigust tööde valikul. Teiseks võib haridus väljendada inimeste suhtumist. Kõrgema haridustasemega inimestel on uuenduslikumad vaated ja seega on kodutööde jaotus võrdsem (Anxo ja Carlin 2004). Uuringud on näidanud, et naistel väheneb majapidamisele kuluv aeg koos haridustaseme tõusuga, meestest aga teevad rohkem kodutöid just kõrgemalt haritud (McGinnity ja Russell 2008). Juhul kui jätta välja parasjagu haridust omandavad inimesed, ei ole Eestis haridusel naiste ja meeste kodutöödele mõju. Küll aga erineb hariduseti kogutöömaht. Et kõrgemalt haritud inimestel on suurem tõenäosus töötada tasulisel tööl, pikeneb haridustaseme tõustes selle võrra ka kogu hõivatud aeg. 14 MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME?
Page 1 and 2: MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM O
Page 3 and 4: Koostanud Statistikaameti rahvastik
Page 5 and 6: SAATESÕNA PREFACE PREFACE Overview
Page 7 and 8: SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GE
Page 13: SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GE
Page 37 and 38: TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CA
Page 61 and 62: TÖÖ- JA PEREELU ÜHITAMINE RECONC
Page 63 and 64: TÖÖ- JA PEREELU ÜHITAMINE RECONC
Page 65 and 66:
TÖÖ- JA PEREELU ÜHITAMINE RECONC
Page 67 and 68:
Page 69 and 70:
Page 71 and 72:
Page 73 and 74:
Page 75 and 76:
Page 77 and 78:
Page 79 and 80:
Page 81 and 82:
Page 83 and 84:
Page 85 and 86:
KULTUURIASUTUSTES KÄIMINE VISITING
Page 87 and 88:
Page 89 and 90:
Page 91 and 92:
Page 93 and 94:
Page 95 and 96:
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
Page 101 and 102:
NAISED JA MEHED HARIDUSELUS WOMEN A
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Page 107 and 108:
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
HARIDUSE PEEGELDUS TÄISKASVANUEAS
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125 and 126:
Page 127 and 128:
Page 129:
MÄRKIDE SELETUS EXPLANATION OF SYM
show all

MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?

MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool