MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool

More documents

Recommendations

Info

SISUKORD CONTENTS SISUKORD Soolised erinevused ajakasutuses M. Tasuja 6 Tervis ja töövõime J. Rahno 36 Töö- ja pereelu ühitamine kui naiste ülesanne? S. Krusell 59 Kultuuriasutustes käimine inimeste aktiivsuse näitajana K. Kommel 83 Hariduselus naised spurdivad, mehed sörgivad? R. Leoma 100 Hariduse peegeldus täiskasvanueas K. Kõrreveski 111 Märkide seletus 128 CONTENTS Gender differences in time use M. Tasuja 24 Health and capacity for work J. Rahno 50 Reconciling work and family life as a task for women? S. Krusell 74 Visiting of cultural institutions as an indicator of population’s activeness K. Kommel 93 In education, are women sprinters and men joggers? R. Leoma 107 Reflection of education in adulthood K. Kõrreveski 122 Explanation of symbols 128 MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME? 5
SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GENDER DIFFERENCES IN TIME USE SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES Marin Tasuja Sissejuhatus Aeg on üks olulisemaid igapäevaelu mõjutajaid. Erinevalt muudest inimressurssidest on aeg kõigi vahel võrdselt jagatud. Olenemata sissetulekust, haridusest, perekonnaseisust, soost või vanusest on kõigil ööpäevas aega 24 tundi. Kuigi kõrgem sissetulek ja tehnoloogilised uuendused on muutnud võimalikuks aega osaliselt rahaga asendada (Levinson ja Kumar 1995), ei saa keegi aega juurde osta. Aja lõpliku iseloomu tõttu on inimesed sunnitud valima mitme tegevuse vahel ja tegema kompromisse nii enda isiklikus kui ka leibkonnasiseses ajajaotuses. Mingile tegevusele aja kulutamine tähendab, et sellevõrra jääb vähem aega teiste tegevuste jaoks. Kuigi aega on kõigil ühepalju, on selle kasutamine ja võimalus valida meelepärasemaid tegevusi inimeseti väga erinev. Üks selliseid kompromissi otsimisi on tasustatud töö ja kodutööde jaotumine naiste ja meeste vahel. Naisi on läbi aegade seostatud pigem kodu ja sealsete tegevustega, samal ajal kui meeste pärusmaaks on peetud raha teenimist ja kodust väljapoole jäävat (Wharton 2005). Artiklis uuritakse, kuidas kulutavad Eesti naised ja mehed oma aega ning kuidas on tasustatud töö ja kodutööd naiste ja meeste vahel jagatud. Ajakasutuse uurimine annab tunnistust selle kohta, kuidas ühiskond on üles ehitatud ja millised suhted valitsevad selle liikmete vahel. See, missugustele tegevustele inimesed aega kulutavad, näitab nende prioriteete ja peegeldab nende igapäevaelu (Glorieux ja Koelet 2002). Ajakasutus iseloomustab nii tööturul osalemist, tarbimiskäitumist, vaba aja veetmist ja peresuhteid kui ka muutusi leibkonna koosseisus, inimeste heaolus ja ühiskonnas valitsevates tõekspidamistes tervikuna. Tasulisele tööle kulutatud aeg mõjutab sissetuleku suurust, mis omakorda määrab võimalike kulutuste suuruse ja struktuuri ning leibkondade majandusliku heaolu. Mida kõrgem on töötasu, seda suurem on tööle kulutatud aja suhteline väärtus. See muudab vaba aja ja kodutööd tasulise tööga võrreldes kallimaks, mis toob kaasa nende tegevuste osatähtsuse vähenemise (Becker 1965). Teisalt saab suurema sissetulekuga inimene lubada endale ka kallimaid vaba aja tegevusi; samuti on võimalik osa kodutöödest teenusena osta (nt palgata lapsehoidja või koduabiline). Peale otsese majandusliku kasu suurendab töötamisele või õppimisele kulutatud aeg inimkapitali, mõjutades seega võimalusi ja sissetulekut ka tulevikus. Mida suurem osa päevast aga kulub töötamisele, seda vähem jääb aega selle töö viljade nautimiseks ja puhkamiseks (Fisher ja Layte 2004). Peale tasustatud tegevuste on inimeste ajakasutust jälgides võimalik kindlaks teha ka enamasti varjule jäävat ja kodus tehtavat tasustamata tööd. Peale otsese majandusliku kasu oleneb ajakasutusest ka subjektiivne heaolu – inimestele on oluline vaba aeg ja selle kvaliteet, piisav uneaeg, suhtlemine teiste inimestega, aga ka eneseteostus töökohal. Ajakasutus võimaldab luua sotsiaalset kapitali – pere ja sõpradega veedetud aeg ning muud sotsiaalsed suhted on olulised nii isikliku heaolu, leibkondade toimimise, tugisüsteemi tagamise kui ka ühiskonnas kehtivate väärtuste loomise seisukohalt. Vanemate ajakasutus, tööde jaotus perekonnas ja lastega veedetud aeg kujundavad omakorda laste väärtushinnanguid ja mõjutavad nende ajakasutust tulevikus. Kiirenenud elutempo, valikuvõimaluste suurenemise ja ühiskonnas varem kehtinud normide hägustumise tõttu on ajakasutus muutunud võimalikuks pingete allikaks. Koos tootlikkuse kasvuga on toimunud tõus ka vaba aja intensiivsuses (Linder 1970, viidatud McGinnity ja Russelli 2007 järgi) ja inimesed tunnetavad järjest enam, et neil ei jätku kõige jaoks aega (Bittman 2004). Ühe ajapuuduse põhjusena on Gershuny (2005) välja toonud, et tööpuuduse suurenemise ja muude sotsiaalsete muutuste tõttu on tööga koormatus ja vaba aja vähesus kujunenud ühiskonnas positiivseks ja privilegeeritud seisundiks. Kogunenud pinged ja ajastress võivad aga mõjuda negatiivselt inimeste tervisele ning pere- ja tööelule. Eriti puutuvad ajapuudusega kokku väikeste lastega perekonnad, kes püüavad kulutuste suurenemisega tekkinud vajadust veeta rohkem aega tasulisel tööl kokku sobitada kasvanud hoolduskoormusega (McGinnity ja Russell 2007). Majandusraskused ja ajaline surve mõjutavad otseselt nii vanemate kui ka laste heaolu. 6 MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME?
Page 1 and 2: MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM O
Page 3 and 4: Koostanud Statistikaameti rahvastik
Page 5: SAATESÕNA PREFACE PREFACE Overview
Page 9 and 10: SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GE
Page 37 and 38: TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CA
Page 57 and 58:
TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CA
Page 59 and 60:
TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CA
Page 61 and 62:
TÖÖ- JA PEREELU ÜHITAMINE RECONC
Page 63 and 64:
Page 65 and 66:
Page 67 and 68:
Page 69 and 70:
Page 71 and 72:
Page 73 and 74:
Page 75 and 76:
Page 77 and 78:
Page 79 and 80:
Page 81 and 82:
Page 83 and 84:
Page 85 and 86:
KULTUURIASUTUSTES KÄIMINE VISITING
Page 87 and 88:
Page 89 and 90:
Page 91 and 92:
Page 93 and 94:
Page 95 and 96:
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
Page 101 and 102:
NAISED JA MEHED HARIDUSELUS WOMEN A
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Page 107 and 108:
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
HARIDUSE PEEGELDUS TÄISKASVANUEAS
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125 and 126:
Page 127 and 128:
Page 129:
MÄRKIDE SELETUS EXPLANATION OF SYM
show all

MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?

MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool