KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS - Keskkonnaministeerium
KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS - Keskkonnaministeerium
KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS - Keskkonnaministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>KESKKONNAKULUTUSTE</strong> <strong>ANALÜÜS</strong> PRAXIS 2012<br />
(AS Narva Vesi, Uikala Prügila AS). Aastatel 2009 ja 2010 moodustas Ida-Viru maakonnale makstavatest<br />
keskkonnatasudest 62% maavara kaevandamisõiguse tasu ja 37% vee erikasutusõiguse tasu.<br />
Harjumaa keskkonnakasutust iseloomustab intensiivne ehitusmaavarade kaevandamine viimastel aastatel (eriti<br />
perioodil 2005–2008), mille taga on suuremahuline ehitustegevus Tallinna ümbruses. Seetõttu laekub märgatav<br />
osa Harjumaa keskkonnatasudest maavara kaevandamise arvel (kaevandavad näiteks AS Väo Paas,<br />
Paekivitoodete Tehase OÜ, Nordkalk AS). Harjumaal on märkimisväärsed keskkonnakasutajad ka vee-,<br />
jäätmekäitlus- ja soojusettevõtted, näiteks AS Tallinna Vesi ja Tallinna Prügila AS, AS Tallinna Küte, Eesti Energia<br />
AS, AS Iru Elektrijaam; Keila, Paldiski ja Viimsi vee-ettevõtted. Samuti tegutsevad Harjumaal teised küllaltki<br />
suure keskkonnamõjuga tööstusettevõtted (näiteks Horizon Tselluloosi ja Paberi AS). Tallinna linna eraldi<br />
vaadates annab suurima osa keskkonnatasudest jäätmete saastetasu.<br />
Ka Tartumaal on tähtsal kohal ehitusmaterjalide (eeskätt ehituskruusa) ja turba kaevandamine. Selle<br />
tulemusena on sealsetele KOVidele laekuvatest keskkonnatasudest samuti olnud määravaim maavara<br />
kaevandamisõiguse tasu – aastal 2010 oli selle osakaal Tartumaal 48% kõigist keskkonnatasudest, ülejäänud<br />
summad tulid olmejäätmete ladestamisest ja vee erikasutusõiguse tasust.<br />
Tabelis 2.1.6 antakse ülevaade keskkonnatasude laekumisest liigiti 2010. aastal eri maakondades.<br />
Tabel 2.1.6 Keskkonnatasude laekumine KOVide eelarvesse maakonniti liikide kaupa 2010. aastal<br />
Maakond (linn)<br />
Kokku<br />
laekunud<br />
keskkonnatasu<br />
tuhandetes<br />
eurodes<br />
sh tasuliikide osakaal protsentides<br />
maavara<br />
kaevandamisõiguse<br />
tasu<br />
vee<br />
erikasutusõiguse<br />
tasu<br />
16<br />
jäätmete<br />
saastetasu<br />
Harju ja Tallinn 2 336,4 45,8 32,9 21,3<br />
Hiiu 91,2 85,8 8,0 6,2<br />
Ida-Viru 11 573,8 61,8 37,3 0,9<br />
Jõgeva 460,5 80,2 13,0 6,8<br />
Järva 609,5 77,2 17,4 5,4<br />
Lääne 421,2 79,2 8,3 12,4<br />
Lääne-Viru 661,8 56,4 32,3 11,3<br />
Põlva 121,7 37,1 37,5 25,4<br />
Pärnu 535,1 55,0 24,7 20,2<br />
Rapla 218,6 55,4 27,2 17,4<br />
Saare 394,9 77,8 11,5 10,7<br />
Tartu 857,5 48,3 21,7 30,0<br />
Valga 94,5 21,5 33,2 45,3<br />
Viljandi 268,1 51,3 22,4 26,2<br />
Võru 210,8 60,5 19,9 19,6<br />
Allikas: RM, autorite arvutused.<br />
Tabelist nähtub, et valdava osa KOVidele laekuvast keskkonnatasudest moodustab maavarade<br />
kaevandamisõiguse tasu, mis on kuni kümme korda suurem kui vee erikasutusõiguse tasu, välja arvatud<br />
Valgamaa ja Põlvamaa, kus maavarasid peaaegu ei kaevandata. Vee erikasutusõiguse tasu tuleb enamasti<br />
maakonnakeskuse linnast ja läheb sinna ka kasutamiseks. Kaevandustest ja karjääridest väljapumbatavat vett<br />
on maksustatud põhiliselt Ida-Virumaal ning mõningal määral laekub seda ka Lääne-Virumaal ja Harjumaal.<br />
KOVidele makstav saastetasu on olmejäätmete saastetasust 75%. Alates 2010. aastast laekub KOVidele<br />
olmejäätmete hulka kuuluvate segaolmejäätmete ja viimaste sortimisjäägi kõrvaldamise eest 75% aastal 2009
Change language