KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS - Keskkonnaministeerium

KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS PRAXIS 2012
Ressursitõhusa Euroopa saavutamisel on üheks meetmeks keskkonnakahjulike toetuste (kasutatakse ka
terminit keskkonnavaenulikud subsiidiumid) järkjärguline kaotamine aastaks 2020. Sellised toetused võivad
esineda näiteks maksuvähendustena või maksuvabastustena. Euroopa Komisjon on oma tegevuskava
punktis 3.4.1 leidnud: „Keskkonnakahjulikest toetustest loobumise protsessis võib kõige rohkem mõjutatud
sektorites, piirkondades või töötajate puhul ning kütteostuvõimetuse ületamiseks olla vaja võtta
alternatiivseid leevendavaid meetmeid ning tuleb arvesse võtta ka võimalust, et tootmine võib liikuda
teistesse riikidesse.” Seetõttu tuleb keskkonnakahjulike toetuste kaotamisel kindlasti pidada silmas selle
võimalikku kaastoimet ja kavandada ebasoodsat mõju vähendavaid meetmeid.
Samuti tõstetakse tegevuskava punktis 3.4.2 esile vajadus muuta hinnad õigemaks ja suunata
maksukoorem ümber. Aasta 2020 vahe-eesmärk on suur üleminek tööjõumaksudelt keskkonnamaksudele,
mis tähendab viimaste reaalmäärade korrapärast korrigeerimist ja sellest tulenevalt keskkonnamaksude
osa märgatavat kasvu avaliku sektori tuludes. Aluseks võetakse liikmesriikide parimad tavad. Euroopa
Komisjon märgib: „Mõned liikmesriigid on keskkonnamaksude mitmesugusel viisil reformimisega
saavutanud selle, et keskkonnamaksudest saadav tulu moodustab kõikidest maksudest üle 10%, hoides
samal ajal alal fiskaaltulusid ning parandades konkurentsivõimet ja energiatõhusust. See näitab, et
korraliku majandusraamistiku sees on võimalik suunata maksustamist keskkonnakahjuliku tegevuse peale.”
Eesmärgi täitmise mõõtmiseks kaalutakse lisanäitajate − näiteks „tõhus keskkonna saastamise või
ressursikasutuse maksustamise määr” − rakendamist.
Euroopa Komisjon on lubanud kahe nimetatud vahe-eesmärgi saavutamiseks:
- Euroopa poolaasta abil jälgida, kuidas liikmesriigid suudavad järgida neile esitatud soovitusi
fiskaalreformi kohta, mis soodustab üleminekut tööjõu maksustamiselt keskkonnamõju
maksustamisele ja keskkonnakahjulike toetuste järkjärgulist kaotamist alates 2012. aastast;
- edendada regulaarset liikmesriikidevahelist parimate tavade vahetamist ja vastastikuste
eksperdihinnangute andmist keskkonnakahjulike toetuste reformi ja turupõhiste instrumentide
alal, eelkõige turupõhiste instrumentide foorumis ja maksupoliitika töörühmas;
- hinnata, kuidas on rakendatud riigiabi andmist ressursitõhususe suurendamise meetmete jaoks
ning mil määral tuleks ressursitõhususe eesmärke tugevdada asjaomaste riigiabi juhiste
läbivaatamisel alates 2013. aastast;
- jätkata tööd saaste- ja ressursimaksude kasutamise näitajate parandamise alal.
Liikmesriikidel tuleb:
- kehtestatud metoodika kohaselt kindlaks määrata kõige olulisemad keskkonnakahjulikud
toetused (2012. aastaks);
- ette valmistada kavad ja ajakavad keskkonnakahjulike toetuste järkjärguliseks kaotamiseks ja
sellest oma riikliku reformikava osana aru anda (2012. või 2013. aastaks);
- nihutada maksustamist tööjõult keskkonnamõju poole (jätkuv);
- vaadata 2013. aastaks üle fiskaalpoliitika ja instrumendid eesmärgiga toetada paremini
ressursside tõhusamat kasutamist, ning kaaluda selles kontekstis stiimulite kasutamist tarbijate
valikute ja tootjate tegevuse ressursitõhusamaks muutumise toetamiseks.
2011. aasta märtsis jõustus Euroopa Komisjoni teatis „Konkurentsivõimeline vähese CO 2 -heitega
majandus aastaks 2050 – edenemiskava“ (ingl Roadmap for moving to a low-carbon economy in 2050,
KOM(2011) 112 lõplik), mis toob esile „peamised põhimõtted selliste ELi kliimameetmete välja
töötamiseks, mille abil muuta Euroopa Liidu majandus 2050. aastaks konkurentsivõimeliseks ja vähe CO 2 -
heidet tekitavaks”. Eesmärgina nimetatakse CO 2 -heite vähenemist 2050. aastaks ELi territooriumil 80%
võrreldes 1990. aasta tasemega. Ka selles dokumendis viidatakse CO 2 heitkoguste maksustamisele ning
võimalusele kasutada nii saastekvootide oksjonitelt kui ka CO 2 -heite maksustamisest saadavaid tulusid
tööjõukulude vähendamiseks.
63