KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS - Keskkonnaministeerium
KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS - Keskkonnaministeerium
KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS - Keskkonnaministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>KESKKONNAKULUTUSTE</strong> <strong>ANALÜÜS</strong> PRAXIS 2012<br />
3.2. Kohalikele omavalitsustele laekunud keskkonnatasude raha<br />
kasutamine aastatel 2005–2010<br />
Kui riigieelarvesse makstavad keskkonnatasud on suuresti sihtotstarbelised, siis kohalikesse eelarvetesse<br />
laekunud tasudel sihtotstarve enamasti puudub. Seega ei saa põhimõtteliselt kindlaks teha, mida laekunud<br />
rahaga täpselt tehti. Kui oleks teada, kui suur on keskkonnakaitsekulutuste rahastamise vajadus, saaks seda<br />
võrrelda laekunud keskkonnatasudega ning öelda selle alusel, kas keskkonnatasud katavad vajalikud<br />
kulutused. Eestis ei ole aga usaldusväärset teavet selle kohta, kui suur on KOVide keskkonnakaitsekulutuste<br />
rahastamise vajadus. Täpsustada tuleb, et ilmselt on see teave olemas igas KOVis, sest see on sealse<br />
igapäevatöö vajalik osa näiteks eelarvete koostamisel. Kuid need andmed on analüüsiks kättesaadavasse<br />
kohta ja sobival kujul koondamata.<br />
Seepärast väärib kaalumist ettepanek hakata sedalaadi teavet koguma. Kogujaks võib olla nii<br />
Rahandusministeerium (lisaosa KOVide aruandluses) kui ka Statistikaamet (lisaosa KOVide seas<br />
korraldatavas keskkonnakulutuste teemalises küsitluses). Rahastamisvajaduse võib määratleda KOVide<br />
keskkonnaalaste (lähi)tuleviku kohustustena. Tegemist oleks mõneti hinnangulise näitajaga, mistõttu tuleks<br />
välja töötada selle täpsem koostamise juhis. Kaaluda võib ka mitme näitaja loomist, mille aluseks oleksid<br />
erinevad eeldused, näiteks: miinimumvajadus – vältimatud keskkonnaalased kohustused; täielik vajadus –<br />
seaduste täieliku täitmisega tekkivad kohustused; ideaalvajadus – elanike eelistustele ja KOVi<br />
prioriteetidele vastavad keskkonnaalased kohustused. Selliste näitajate põhjal saaks keskkonna<br />
maksustamisega ja keskkonnatasudega seonduvat informeeritumalt kujundada.<br />
On selge, et rahastamisvajadus on mingis seoses keskkonnakaitsekulutustega. Tegelike kulutuste ja<br />
vajaduse seos sõltub KOVis kasutada olevatest rahalistest vahenditest (sh keskkonnatasudest), nende<br />
vahendite rakendamise prioriteetidest, piirkondlikest ja KOVi eripäradest. Seega on analüüsi käesolev<br />
peatükk liigendatud alljärgnevalt:<br />
• agregeeritud keskkonnakaitsekulutuste võrdlus agregeeritud keskkonnatasude laekumisega<br />
KOVide eelarvetesse aastatel 2005–2010;<br />
• keskkonnakaitsekulutuste piirkondlikud eripärad aastatel 2005–2010;<br />
• keskkonnakaitsekulutuste eripärad kohalike omavalitsuste tüpoloogia alusel aastatel 2005–2010;<br />
• keskkonnatasude ja keskkonnakaitsekulutuste seosed ning nende muutumine aja jooksul<br />
ökonomeetriliste meetodite põhjal.<br />
3.2.1. Ülevaade kohalike omavalitsuste keskkonnakaitsekulutustest<br />
Käesolevas analüüsi peatükis lähtutakse keskkonnakaitsekulutuste määratlemisel kasutada olevatest<br />
andmestikest. Neid on kaks: Rahandusministeeriumi KOVide tulude ja kulude andmebaas ning<br />
Statistikaameti keskkonnakaitsekulutuste andmebaas. Rahandusministeeriumi andmebaasis on<br />
keskkonnakaitsekulutused kindlaks määratud vastavalt KOVide esitatud eelarvetele, milles on viis<br />
keskkonnakaitsekulutuste kategooriat:<br />
1) jäätmekäitlus (prügivedu),<br />
2) heitveekäitlus,<br />
3) saaste vähendamine,<br />
4) bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse ning haljastus,<br />
5) muud keskkonnakaitse kulud.<br />
Statistikaameti käsitluse järgi on kulukategooriaid üheksa, millest igaüks jaguneb omakorda kolmeks<br />
(investeeringud, jooksvad kulud ja tulud keskkonnakaitsetegevusest):<br />
1) välisõhu ja kliima kaitse,<br />
2) heitvee käitlus,<br />
3) jäätmekäitlus,<br />
36
Change language