KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS - Keskkonnaministeerium

KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS PRAXIS 2012
alusel asendati põlevkivi poolkoksi saastetasu nõuetekohaste ohtlike jäätmete prügilate rajamise
rahastamisega.
Võimalus osaleda saastetasu maksmise asemel keskkonnaministri kinnitatud riiklike või regionaalsete
keskkonnaprogrammide või -projektide rahastamises kadus saastetasu seadusest 2004. aasta 17. juunil.
Põhjuseks oli asjaolu, et seda punkti ei olnud kordagi rakendatud, sest selle täitmist ei suudetud küllalt
selgelt reguleerida.
Ettevõtjate jaoks on kogu saastetasu asendamise protsessi piisava täpsusega kirjeldatud KKTSis.
Keskkonnaametnike töökorraldus on sätestatud Keskkonnaministeeriumi siseselt ministri käskkirjaga, mida
on olnud kaks:
1) keskkonnaministri 14. juuli 2003. aasta käskkirjas nr 522 „Saastetasu seaduse §-de 19 ja 20
rakendamise korraldamine” fikseeriti ministeeriumi ja maakondade keskkonnateenistuste
töötajate ülesanded saastetasu asendamise protsessis ning kinnitati asendamise lepingu
tüüpvorm;
2) keskkonnaministri 21. veebruari 2007. aasta käskkirjaga nr 204 kinnitati kord, kuidas asendada
saastetasu maksmise kohustus keskkonnakaitsemeetmete finantseerimise kohustusega,
kehtestati saastetasu asendamise tüüplepinguvorm, määrati saastetasu asendamise lepingute
komisjoni koosseis ja kinnitati selle komisjoni reglement.
Tuleb märkida, et töökorraldust fikseeriva ametliku dokumendi olemasolu on väga oluline, et tagada
keskkonnaametnike vastutus kõikides asendamise etappides ja vältida probleeme nii kontrolliorganites kui
ka kohtus. Neid esines Riigikontrolli kontrollkäigu ajal 2008. aastal, samuti siseauditite ajal, mil leiti, et
asenduslepingute sõlmimise dokumenteerimist tuleb parandada. Sellega Keskkonnaministeeriumis ka
tegeletakse ja menetluses on uus saastetasude asendamise kord.
Saastetasu asendamine on seotud suhteliselt suure halduskoormusega nii riigi kui ka ettevõtjate jaoks,
tekitades ametnikele märkimisväärselt lisatööd, alustades saastetasu asendamise taotluste menetlemisest
ja lepingute täitmise järelevalvest kolme aasta jooksul igas kvartalis ning lõpetades lõpptulemuse
hindamisega. Tihti on tegemist keerukate tehniliste ja tehnoloogiliste protsessidega, millega toimetulek
nõuab keskkonnaametnikelt lisateadmisi ja -oskusi.
Ettevõtjatel tekitab kõige rohkem probleeme KKTSi § 48 lõike 1 punktis 1 sisalduv tingimus, mille kohaselt
võib saastetasu asendada, kui ettevõtja rakendab asendamise lepingu jõustumisest kuni kolme aasta
jooksul meetmeid, mis tagavad saasteainete heite või jäätmete kõrvaldamise vähendamise võrreldes
meetmete rakendamisperioodile eelnenud aastaga vähemalt 15%. Ettevõtjad, kes taotluse esitavad, on
huvitatud lepingu kiirest sõlmimisest, et vabaneda saastetasu maksmisest võimalikult kohe. Hiljem
selguvad raskused raha saamise ja tööde tegeliku alustamisega, mistõttu on mitu ettevõtjat olnud sunnitud
asendamise katkestama, asendatud saastetasu tagasi maksma ja alustama projektiga uuesti (nt Kiviõli
Keemiatööstuse OÜ, AS Viljandi Veevärk, AS Otepää Veevärk, AS Kohila Maja jt).
Saastetasu asendamine aastatel 2005–2010
Rahastamise keerukuse, rahapuuduse ja ka pädevate asjaajajate vähesuse tõttu on saastetasu asendanud
suhteliselt väike hulk ettevõtteid (vt tabel 4.1). Viie aasta (2005–2010) jooksul oli neid 23, aastas asendati
saastetasu 8–11 ettevõttel. Tabelis 4.1 on esitatud asendatud saastetasusummad vaadeldavatel aastatel.
Tuleb aga märkida, et KKTSi § 48 lõike 1 kohaselt võib asendamine toimuda kuni kolme aasta jooksul,
mistõttu oli viiel tabelis nimetatud ettevõttel/asutusel osa saastetasust asendatud juba enne 2005. aastat
ning neljal ettevõttel/asutusel asendatakse osa saastetasust pärast 2010. aastat.
58