KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS - Keskkonnaministeerium

More documents

Recommendations

Info

<strong>KESKKONNAKULUTUSTE</strong> <strong>ANALÜÜS</strong> PRAXIS 2012 Tabel 3.1.1. Keskkonnatasude laekumise jaotumise põhimõtted (KIK: laekumine riigieelarvesse keskkonnaprojektide rahastamiseks; RE-üld: laekumine riigieelarvesse sihtotstarbeta; KOV: laekumine kohalike omavalitsuste eelarvesse; kordusmärk " tähistab poliitika samaksjäämist võrreldes eelmise aastaga) Saastetasud Piiriveekogudes ja omavallitsusüksusteks jaotamata veekogusasuvate maardlate kaevandamisõiguse tasu Üleriigilise tähtsusega maardla kaev. õiguse tasu Kohaliku tähtsusega maardla kaev.õiguse tasu Piiriveekogude vee erikasutusõiguse tasu Muude veekogude ja põhjavee erikasutusõiguse tasu Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu Kalapüügiõiguse tasu Metsatulu* 2005 KIK 100%; olmejäätmete saastetasudest 25% 100% 30% 100% 50% 100% 100% RE-üld 85% 15%, kasutatakse metsanduse programmis KOV 75% olmejäätmete saastetasudest päritolukoha KOVi eelarvesse 70% 100% 50% 2006 2007 2008 2009 2010 KIK 100%; olmejäätmete põhimääraga saastetasudest 25% ja põhimäära ületav osa " 50% " " 100%, jahiulukite taastootmiseks ja kaitseks 100%, kalavarude taastootmiseks ja kaitseks RE-üld 85% KOV Olmejäätmete põhimääraga saastetasudest 75% jäätmehoolduse arendamiseks 50% " " KIK " " " " " " " " RE-üld " KOV " " " " KIK " " " " " " " " RE-üld " KOV " " " " 15%, kasvava metsa taastootmiseks ja kaitseks KIK " " " " " " " ≤ 15% RE-üld ≥ 85% KOV " " " " KIK RE-üld KOV 2009. aasta tasumäärade ulatuses 2009. aasta määrasid ületav osa Olmejäätmete 2009. aasta põhimääraga saastetasust 75% jäätmehoolduse arendamiseks 2009. aasta tasumäärade ulatuses 2009. aasta määrasid ületav osa 50% 2009. aasta tasumäärade ulatuses arvutatud summast 2009. aasta määrasid ületav osa 50% 2009. aasta tasumäärade ulatuses arvutatud summast " 2009. aasta tasumäärade ulatuses 2009. aasta määrasid ületav osa 50% 2009. aasta tasumäärade ulatuses arvutatud summast 2009. aasta määrasid ületav osa 50% 2009. aasta tasumäärade ulatuses arvutatud summast " " " * metsatulu = aastatel 2005–2008 riigile kuuluvast metsast uuendusraieks müüdud kasvava metsa raieõiguse tasu ja metsamaterjali müügist laekunud raha; alates aastast 2009 RMK puhaskasumi osa. " 34
Vaadeldaval perioodil kasutati seega suuremat osa keskkonnatasudest loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks. Keskkonnaprojektidele kulus aastatel 2005–2009 ligikaudu 80% keskkonnatasudest ja sihtotstarbeta laekus KOVide eelarvetesse igal aastal peaaegu neljandik keskkonnatasudest – 2005. aastal u 9 miljonit eurot, 2006. aastal 11,7 miljonit eurot, järgnevail aastail 15–16 miljonit eurot. Aastal 2010 rakendus põhimõte, mille kohaselt läheb osa riigile laekuvast keskkonnatasudest riigi üldisesse rahakotti. Seetõttu laekus 2010. aastal sihtotstarbeta raha varasemast rohkem − kokku üle 24 miljoni euro (kokku laekunud keskkonnatasudest u 36%), sellest 6,6 miljonit eurot riigile ja 17,4 miljonit eurot KOVidele. Riigieelarve üldiseks kasutamiseks mõeldud keskkonnatasude raha moodustas 2010. aastal peaaegu 14% riigieelarvesse laekunud keskkonnatasudest. Metsatulu iga-aastane sihtotstarbeline rahasumma oli ligi 2 miljonit eurot, riigieelarve muuks otstarbeks läks u 10 miljonit eurot aastas. 2009. aastast saadik ei ole riigieelarvesse kantud eraldist RMK puhaskasumist keskkonnavaldkonna investeeringuteks kasutatud, kuigi see võimalus on seadusega antud. Keskkonnatasude seadus näeb ette, et taastuvate loodusvarade kasutamisest laekuv raha kulub nende varade taastootmiseks ja kaitseks. KIK selle nõude täitmist ei jälgi. Järgneval joonisel on kõrvutatud KIKi vastavate toetusprogrammide maht ja nimetatud loodusvarade tasude laekumine. Metsanduse programmi (programmidest on lähemalt juttu alapeatükis 3.3) raames on vaadeldaval ajavahemikul toetatud projekte ligi 18 miljoni euro ulatuses, samas kui metsandusest keskkonnakaitseks kantud raha on olnud vaid 8 miljonit eurot. 2005. aastal kulutati metsandusprojektidele mõnevõrra vähem, kui laekus metsatulusid, 2006.–2007. aastal u 9,5% enam. Aastatel 2008–2010 oli metsanduse programmi maht 3,7–4 miljonit eurot, samas kui metsatulu KIKi peaaegu ei laekunud. Kalandusprojekte on toetatud aastate jooksul enam, kui kalapüügiõigusest laekuvad tasud seda võimaldaksid. Aastatel 2006–2007 oli kalanduse programmi maht isegi peaaegu 50% suurem kui laekuv kalapüügitasu. Jahinduse programm oli vaadeldaval ajavahemikul kokkuvõttes enam-vähem samas mahus kui jahipiirkonna kasutusõiguse tasu laekumine – vahe oli 7%. Aastatel 2006–2008 ületas programmi maht jahindusest laekuvaid tasusid, kuid aastatel 2005 ja 2009–2010 oli laekumine suurem kui jahindusprojektidele mõeldud raha. Joonis 3.1.2. Taastuvate loodusvarade kasutamisest laekuva raha ja nende loodusvarade taastootmis- ja kaitseprojektide maht tuhandetes eurodes Allikas: KIK, KKM.
Page 1 and 2: UURING KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS
Page 3 and 4: KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS PRAXIS
Page 33: KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS PRAXIS

KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS - Keskkonnaministeerium

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?