KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS - Keskkonnaministeerium

KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS PRAXIS 2012
Kokku on KIK vaadeldaval perioodil saanud keskkonnaprojektide rahastamiseks keskkonnatasudest enam
kui 290 miljonit eurot (vt tabel 3.3.1).
Tabel 3.3.1. KIKile makstud tulu keskkonnakasutusest tuhandetes eurodes
2005 2006 2007 2008 2009 2010 Kokku
Keskkonnatasud 32 929 49 638 61 569 56 092 50 813 42 881 293 922
Kokku tulud
keskkonnakasutusest 33 059 49 654 61 526 56 092 55 115 42 887 298 333
Allikas: KKM, KIK.
Kooskõlas Eesti keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskavaga kinnitab KIKi nõukogu keskkonnaministri
ettepanekul sihtotstarbeliselt rahastatavate keskkonnakaitse valdkondade nimekirja ehk
keskkonnaprogrammi ja keskkonnakasutusest laekuva raha jagunemise proportsioonid
keskkonnaprogrammi valdkondade vahel. Keskkonnaprogrammi kogumaht oli perioodil 2005–2010
ligikaudu 225 miljonit eurot (vt tabel 3.3.3), mis jagunes kaheksa alamprogrammi vahel.
Keskkonnaprogrammi maht on aasta-aastalt kasvanud, kahanedes vaid 2009. aastal üldise
majanduslanguse tingimustes. Samal aastal vähenesid ka elektriaktsiisist laekuvad tulud, mis olid mõeldud
riigieelarve üldotstarbeks. Keskkonnaprogrammi maht taastus 2010. aastal, ulatudes 42 miljoni euroni, mis
on 2007. aasta tase.
KIK vahendab ka ELi tõukefondide ja välisabiprogrammide vahendeid, mille abil viiakse ellu ja
kaasrahastatakse keskkonnaprojekte. Kokku rahastati vaadeldaval ajavahemikul ELi fondidest 219 miljoni
euro väärtuses projekte, mida kaasrahastati keskkonnakasutusest laekuvast rahast ligikaudu 65 miljoni
euro ulatuses (vt tabel 3.3.2). Suurima mahuga on Ühtekuuluvusfondi vahendid, mis moodustavad 93%
kogurahastusest.
Keskkonnaprogramm jagunes vaadeldaval perioodil järgmiste valdkondade vahel:
1) kalandus;
2) veemajandus;
3) jäätmekäitlus;
4) looduskaitse;
5) metsandus;
6) keskkonnakorraldus, sh atmosfääriõhu kaitse ja maapõu;
7) keskkonnateadlikkus;
8) maakondlik programm.
47