KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS - Keskkonnaministeerium

KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS PRAXIS 2012
24) Keskkonnakasutusest laekuvat raha rakendatakse KIKi vahendusel ka ELi tõukefondidest ja
välisabiprogrammidest toetatavate keskkonnaprojektide kaasrahastamiseks. Kokku rahastati
vaadeldaval ajavahemikul ELi fondidest 219 miljoni euro väärtuses projekte, mida kaasrahastati
keskkonnakasutusest laekuvast rahast ligikaudu 65 miljoni euro ulatuses.
25) Keskkonnaprogrammist läks kõige enam raha veemajanduse programmi peale, mille maht oli
2005. aastal 29% keskkonnaprogrammi kogumahust. Vaatlusperioodi lõpuks ulatus see 20,2 miljoni
euroni ja selle osakaal kerkis 48%ni keskkonnaprogrammi kogumahust. Seega on suur osa
keskkonnatasudest kulunud veemajanduse ja vee kvaliteedi parandamise investeeringuteks. Seni
pole hinnatud, kas see on kaasa toonud oodatud muutused, kas on esinenud üleinvesteerimist ning
milline on teostatud projektide jätkusuutlikkus.
26) Veemajanduse programmist on enam toetatud Harju maakonnas arendatud projekte, mis
moodustavad perioodi kogumahust 19,8%. Järgnevad Ida-Viru ja Võru maakond 8,2% mahuga.
27) Keskkonnaprogrammis on rahaliselt mahult teisel kohal jäätmekäitluse programm kokku
33,8 miljoni euroga ja 15% osakaaluga. Enam toetust maksti perioodi esimesel poolel, aastatel
2005–2008, mil see oli 6,5–8,1 miljonit eurot aastas. 2009. ja 2010. aastal kulus jäätmekäitluse
programmile vähem raha: vastavalt 3,3 ja 2,1 miljonit eurot. Kuna olukord jäätmeturul on tuntavalt
muutunud ja muutub ka edaspidi (vt 6. peatükk), soovitame ka jäätmekäitlusprogrammi tulemusi
analüüsida ja selgitada, kas senine rahakasutus on olnud tõhus ja sihipärane.
28) Maakondi vaadates on kõige enam jäätmekäitluse programmi projekte rahastatud Ida-Viru
maakonnas – kokku 23,4% alamprogrammi kogumahust. Järgnevad Saare (9%) ja Pärnu maakond
(8,2%). Jäätmekäitluses on arendatud ka maakondade üleseid projekte, mis hõlmavad kolme ja
enamat maakonda. Nende maht ulatub 21,5%ni.
29) Keskkonnaprogrammist rahastati vaadeldaval perioodil kõige enam Harjumaa projekte, mis
moodustasid 10,1% kogumahust. Märkimisväärne oli ka Ida- Viru maakonna 8,2% osa, Tartu ja
Pärnu maakond said pisut üle 5% rahast ja ülejäänud maakondade osakaal jäi alla 5%. Kõiki
maakondi või mitut maakonda hõlmavate projektide maht oli perioodil kokku 33,8%.
30) Keskkonnatasude seaduse § 62 lõikes 2 on alates selle kehtima hakkamisest 2006. aasta 1. jaanuaril
sätestatud, et keskkonnakasutusest laekunud raha kasutamise aruande esitab
keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamist korraldav sihtasutus keskkonnaministri ja
sihtasutuse vahel sõlmitud halduslepingus sätestatud korras. Keskkonnaministeerium saab
infopäringutega KIKist küll mõningaid andmeid keskkonnaprojektide kohta, kuid keskkonnatasude
süsteemi terviklikuks analüüsimiseks, selle tõhususe hindamiseks ja parandamiseks tuleks laekunud
raha kasutamise andmeid süsteemselt ja senisest üksikasjalikumalt koguda. Tuleb hinnata
keskkonnaprogrammi raames toetatavate projektide keskkonnaalast ja majanduslikku tõhusust
valdkondade kaupa. See aitab tõhustada toetusmeetmeid ja toetab seeläbi keskkonnatasude
süsteemi kui terviku paremat rakendamist.
Euroopa Liidu ja OECD suunised keskkonnatasude ja keskkonnaga seotud maksude
kasutamisel
31) Eesti keskkonnakasutuse maksustamise põhimõtted on kooskõlas ELi ja OECD soovitustega.
Erinevuseks on transpordi ja mootorsõidukite maksustamine, mida erinevalt Eestist kasutatakse
teistes riikides ulatuslikult. Ka Eestis võiks transpordi maksustamist edaspidi kaaluda, võttes
arvesse teadlaste uuemaid seisukohti ja eelistades näiteks automaksudele ummikumakse.
79