KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS - Keskkonnaministeerium

More documents

Recommendations

Info

KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS PRAXIS 2012 KOVide tulubaasi vahelist seost vaadeldes võib järeldada, et suurema tulubaasiga omavalitsused kulutavad keskkonnakaitsele suhteliselt vähem, kui võiks eeldada. Samuti on selge, et mittesihtotstarbelisi toetusi ei kasutata keskkonnakaitsekulutuste peamise tulubaasina. 17) Kohalikud keskkonnakaitsekulutused ületavad tasude laekumist mitu korda. See vahe on vähenenud, kuid pigem kulutuste vähenemise tõttu. Kululiikidest on olulisim jäätmekäitlus, mis moodustas 2010. aastal rohkem kui poole kogukuludest. Jäätmekäitluse osakaal on aja jooksul järjepidevalt kasvanud. Heitveekäitluse osakaal on olnud stabiilselt 20% ringis, saaste vähendamine on väikse osakaaluga. 18) Eestis on suured regionaalsed erinevused keskkonnakaitsekulutuste mahus nii maakonna kui ka kohalikul tasandil. Tuntavalt erinevad nii kogumaht kui ka kulutused inimese kohta. Linnades kulutatakse keskkonnakaitsele keskmiselt kaks korda rohkem kui valdades. Samuti kasutavad suuremad omavalitsused rohkem raha kui keskmised ja väikesed. Tulukad omavalitsused kulutavad rohkem kui teised, sealjuures toimetulevatest omavalitsustest enam kui kolm korda rohkem. Kõige kehvem on olukord toimetulevates suurtes valdades, kus keskkonnakaitsekulutuste tase on vaid kolmandik üldisest keskmisest. Järgnevad toimetulevad linnad ning toimetulevad keskmised ja väiksed vallad. 19) Kohalike keskkonnakaitsekulutuste kohta kogutavad andmed ei anna neist täielikku ülevaadet, sest eri andmestikud kirjeldavad olukorda mõnevõrra erinevalt. Seetõttu tuleks andmete kogujatel (Rahandusministeerium ja Statistikaamet) oma andmekogumismetoodikat hinnata ja vajaduse korral täiendada. 20) Vaadeldud perioodil keskenduti Keskkonnaministeeriumis keskkonnatasude poliitika kujundamisel liialt keskkonnatasude laekumisele ja riigieelarve tulude kasvule. Senisest rohkem oleks vaja hinnata tasumäärade mõju keskkonnakaitsele ning keskkonnatasudest laekuva raha kasutamise tõhusust ja otstarbekust. Soovitame välja arendada keskkonnatasude rakendamise mõju hindamise süsteemi, mis võimaldaks planeerida ja analüüsida raha mõjusat ja sihipärast kasutust ning reageerida paindlikumalt muutustele majanduselus ja keskkonnapoliitikas. 21) KIKi vahendusel kasutatakse keskkonnatasudest laekuvat raha keskkonnaprojektide elluviimiseks peamiselt kolme tegevuse kaudu: keskkonnaprogrammi projektide rahastamine; ELi toetuste kaasrahastamine; keskkonnalaenude väljastamine. Kokku rahastas KIK aastatel 2005−2010 keskkonnaprojekte enam kui 290 miljoni euro ulatuses. 22) Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamisel keskkonnameetmete rahastamiseks rakendatakse KIKis üldjuhul solidaarsuspõhimõtet. See on võimaldanud anda näiteks jäätmete ladestamise eest laekunud saastetasu summasid veemajanduse investeeringuteks. Niisugune süsteem tagab riigi seisukohast prioriteetsete projektide rahastamise ja võimaldab juhtida raha paindlikumalt sellesse valdkonda, kus kavandatav tegevus on kvaliteetsem ja sisukam ning vähendab keskkonnamõju rohkem. Samuti võib ELi rahade kasutamisel olla rohkem valdkondlikke piiranguid, nii et kui välisabiga on võimalik toetada üht tegevust, siis keskkonnatasudest laekuvat raha võib enam kasutada teiste meetmete puhul. Ka regionaalselt kehtib toetuste andmisel solidaarsuspõhimõte – raha saavad KIKi nõuetele ja tingimistele vastavad parimad projektid, sõltumata asukohast. 23) Keskkonnaprogrammi kogumaht oli ajavahemikul 2005−2010 ligikaudu 225 miljonit eurot, mis jagunes kaheksa valdkonna vahel: kalandus; veemajandus; jäätmekäitlus; looduskaitse; metsandus; keskkonnakorraldus, sh atmosfääriõhu kaitse ja maapõu; keskkonnateadlikkus; maakondlik programm. 78
KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS PRAXIS 2012 24) Keskkonnakasutusest laekuvat raha rakendatakse KIKi vahendusel ka ELi tõukefondidest ja välisabiprogrammidest toetatavate keskkonnaprojektide kaasrahastamiseks. Kokku rahastati vaadeldaval ajavahemikul ELi fondidest 219 miljoni euro väärtuses projekte, mida kaasrahastati keskkonnakasutusest laekuvast rahast ligikaudu 65 miljoni euro ulatuses. 25) Keskkonnaprogrammist läks kõige enam raha veemajanduse programmi peale, mille maht oli 2005. aastal 29% keskkonnaprogrammi kogumahust. Vaatlusperioodi lõpuks ulatus see 20,2 miljoni euroni ja selle osakaal kerkis 48%ni keskkonnaprogrammi kogumahust. Seega on suur osa keskkonnatasudest kulunud veemajanduse ja vee kvaliteedi parandamise investeeringuteks. Seni pole hinnatud, kas see on kaasa toonud oodatud muutused, kas on esinenud üleinvesteerimist ning milline on teostatud projektide jätkusuutlikkus. 26) Veemajanduse programmist on enam toetatud Harju maakonnas arendatud projekte, mis moodustavad perioodi kogumahust 19,8%. Järgnevad Ida-Viru ja Võru maakond 8,2% mahuga. 27) Keskkonnaprogrammis on rahaliselt mahult teisel kohal jäätmekäitluse programm kokku 33,8 miljoni euroga ja 15% osakaaluga. Enam toetust maksti perioodi esimesel poolel, aastatel 2005–2008, mil see oli 6,5–8,1 miljonit eurot aastas. 2009. ja 2010. aastal kulus jäätmekäitluse programmile vähem raha: vastavalt 3,3 ja 2,1 miljonit eurot. Kuna olukord jäätmeturul on tuntavalt muutunud ja muutub ka edaspidi (vt 6. peatükk), soovitame ka jäätmekäitlusprogrammi tulemusi analüüsida ja selgitada, kas senine rahakasutus on olnud tõhus ja sihipärane. 28) Maakondi vaadates on kõige enam jäätmekäitluse programmi projekte rahastatud Ida-Viru maakonnas – kokku 23,4% alamprogrammi kogumahust. Järgnevad Saare (9%) ja Pärnu maakond (8,2%). Jäätmekäitluses on arendatud ka maakondade üleseid projekte, mis hõlmavad kolme ja enamat maakonda. Nende maht ulatub 21,5%ni. 29) Keskkonnaprogrammist rahastati vaadeldaval perioodil kõige enam Harjumaa projekte, mis moodustasid 10,1% kogumahust. Märkimisväärne oli ka Ida- Viru maakonna 8,2% osa, Tartu ja Pärnu maakond said pisut üle 5% rahast ja ülejäänud maakondade osakaal jäi alla 5%. Kõiki maakondi või mitut maakonda hõlmavate projektide maht oli perioodil kokku 33,8%. 30) Keskkonnatasude seaduse § 62 lõikes 2 on alates selle kehtima hakkamisest 2006. aasta 1. jaanuaril sätestatud, et keskkonnakasutusest laekunud raha kasutamise aruande esitab keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamist korraldav sihtasutus keskkonnaministri ja sihtasutuse vahel sõlmitud halduslepingus sätestatud korras. Keskkonnaministeerium saab infopäringutega KIKist küll mõningaid andmeid keskkonnaprojektide kohta, kuid keskkonnatasude süsteemi terviklikuks analüüsimiseks, selle tõhususe hindamiseks ja parandamiseks tuleks laekunud raha kasutamise andmeid süsteemselt ja senisest üksikasjalikumalt koguda. Tuleb hinnata keskkonnaprogrammi raames toetatavate projektide keskkonnaalast ja majanduslikku tõhusust valdkondade kaupa. See aitab tõhustada toetusmeetmeid ja toetab seeläbi keskkonnatasude süsteemi kui terviku paremat rakendamist. Euroopa Liidu ja OECD suunised keskkonnatasude ja keskkonnaga seotud maksude kasutamisel 31) Eesti keskkonnakasutuse maksustamise põhimõtted on kooskõlas ELi ja OECD soovitustega. Erinevuseks on transpordi ja mootorsõidukite maksustamine, mida erinevalt Eestist kasutatakse teistes riikides ulatuslikult. Ka Eestis võiks transpordi maksustamist edaspidi kaaluda, võttes arvesse teadlaste uuemaid seisukohti ja eelistades näiteks automaksudele ummikumakse. 79
Page 1 and 2:
UURING KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS
Page 3 and 4:
KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS PRAXIS
Page 5 and 6:
Page 7 and 8:
Page 9 and 10:
Page 11 and 12:
Page 13 and 14:
Page 15 and 16:
Page 17 and 18:
Page 19 and 20:
Page 21 and 22:
Page 23 and 24:
Page 25 and 26:
Page 27 and 28: KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS PRAXIS
Page 35 and 36: Vaadeldaval perioodil kasutati seeg
Page 77: KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS PRAXIS
show all

KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS - Keskkonnaministeerium

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?