KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS - Keskkonnaministeerium

KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS PRAXIS 2012
Joonis 2.2.1. Keskkonnatasude osakaal maksude ja sotsiaalmaksete laekumises %
Allikas: Eurostati andmebaas.
Riikide võrdlemisel tuleb silmas pidada, et keskkonnatasude süsteem võib riigiti suurel määral erineda. Suurem
keskkonnatasude osatähtsus maksulaekumises ei tähenda, et riigis oleks keskkonnakasutus ja saastamine
suurem kui mujal. Riigid kasutavad erinevaid maksustamispõhimõtteid, teistsuguseid maksubaase,
tasumäärasid jne. Paljudes riikides pakutakse kodumaise tootmise ja suure keskkonnakoormusega
majandussektorite jaoks keskkonnatasude poolest suuri soodustusi, aga näiteks Eesti süsteemi eripära on alati
olnud võimalikult väheste erandite tegemine. Erinevused riikide vahel on tingitud ka asjaolust, et mitmel pool
on keskkonnapoliitikas ülekaalus piirnormide ja standardite kehtestamine. Maksustatakse küll energiatooteid ja
transporti, kuid rakendatakse vähe keskkonnatasusid. Uute maksude kehtestamine on sageli keeruline ja tihti
puudub muude keskkonnakaitsemeetmete olemasolu korral keskkonnatasude kehtestamiseks ka vajadus. Siiski
on keskkonnatasude kasutamine viimasel kümnendil levima hakanud – aastatel 2000–2010 juurutasid väga
paljud OECD riigid uusi keskkonnamakse/-tasusid ja näiteks 33st OECD liikmesriigist 25s rakendati mingisugusel
kujul jäätmete saastetasu (OECD 2010: 44). Põhjamaad, eriti Taani ja Holland, on läbi aastate olnud ühed
eesrindlikumad keskkonnatasude rakendajad ning mitmed uuringud on kinnitanud neis riikides kasutatavate
keskkonnatasude tõhusust (vt Euroopa Komisjon, 2001).
Eesti suur näitaja viitab sellele, et keskkonnatasusid peetakse meil oluliseks keskkonnapoliitika vahendiks,
millega on võimalik panna saastajaid ja ressursikasutajaid võtma rohkem keskkonnakaitsemeetmeid, kui
(üksnes) piirnorme ja standardeid rakendades. Eesti keskkonnatasude osa maksutuludes on vaadeldaval
perioodil suurenenud tänu tasumäärade sammsammulisele tõusule. Teiste riikide keskkonnatasude osakaal
maksude laekumises on pigem vähenenud. Tõenäoliselt on seda põhjustanud soov toetada kodumaiste
toodete konkurentsivõimet.
Riigi üldist loodusvarade kasutamise ja saastamise maksustamise koormust näitab keskkonnatasude osatähtsus
sisemajanduse kogutoodangus (vt tabel 2.2.3). Aastatel 2005–2010 jäi see vahemikku 0,36–0,52% (koos
metsatuluga 0,46–0,77%). Taas on selgelt näha, et keskkonnatasude hüppeline kasv 2006. aastal suurendas ka
maksukoormust keskkonnatasude vallas – see tõusis 0,36%lt 0,43%le. Majanduskasvu hoogustumisega laekus
ka keskkonnatasusid märkimisväärselt rohkem, nii et 2007.–2008. aastal kerkis nende tasude osatähtsus SKTs
0,45%le. 2009. aastal vähenes sisemajanduse kogutoodang tuntavalt ning kuigi ka keskkonnatasusid laekus
vähem, kasvas keskkonnatasude ja SKT suhe 0,52%le. 2010. aastal vähenes makstav keskkonnatasu ühe euro
väärtuses SKT kohta taas eelmiste aastate tasemele, alanedes 0,47 euroni.
22