KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS - Keskkonnaministeerium

More documents

Recommendations

Info

KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS PRAXIS 2012 Keskkonnakorralduse programmiga on võrreldav looduskaitse programm, mille maht oli vaadeldaval perioodil üle 25 miljoni euro, mis moodustab 11,3% keskkonnaprogrammi kogumahust. Ajavahemikul 2005–2008 oli programmi maht suurem, 2009. ja 2010. aastal jäi see alla 10%. Looduskaitse programmil on üheksa alamprogrammi (vt tabel 3.3.10). Suurima mahuga on kaitsealade hoolduse alamprogramm, mis sai viie aasta jooksul üle 25% looduskaitseprogrammi rahast. 2010. aastal seda alamprogrammi paraku ei rahastatud. Suuruselt torkab silma ka liikide kaitse korraldamise alamprogramm, mille kogumaht on üle viie miljoni euro ja osakaal 20%. Looduskaitse infrastruktuuri alamprogramm toimis aastatel 2006–2008 ja selle projektide maht oli kokku üle nelja miljoni euro. Tabel 3.3.10. Looduskaitse programmi alamprogrammide maht tuhandetes eurodes ja osakaal protsentides aastate kaupa i Kaitsealade hooldus (2009. aasta 1. kvartalini) Liikide kaitse korraldamine (2009. aasta 1. kvartalini) 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Kokku 843 26% 2032 38% 1564 28% 1390 27% 481 23% 0 0% 6312 25% 295 9% 882 17% 1748 31% 1470 29% 703 34% 0 0% 5100 20% Looduskaitseline infrastruktuur (2009. aasta 1. kvartalini) Elluviimine (hooldus, kaitse korraldus) Pargid ja üksikobjektid (2009. aasta 1. kvartalini) Ehitus (2004–2005) Infrastruktuuri arendamine Looduskaitse, arendus (kavad, inventuurid) Inventuurid ja ekspertiisid (2004–2005) 1798 34% 1481 26% 801 16% 4082 16% 485 23% 2574 63% 3060 12% 319 10% 274 5% 866 15% 1395 28% 10 0% 0 0% 2864 11% 1621 51% 320 6% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 1941 8% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 252 12% 949 23% 1201 5% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 135 7% 580 14% 715 3% Allikas: KIK. 130 4% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 130 1% Looduskaitse programmist toetati enim maakondade üleseid projekte, mille osakaal ulatub 36%ni. Maakondadest sai Jõgeva maakond kõige rohkem toetust 2005. ja 2006. aastal, kogu perioodi osakaal oli 9,6%. Ka Tartu ja Viljandi maakond said toetust suuremal määral kui teised maakonnad (vt tabel 3.3.11). Siiski võib öelda, et looduskaitse programmi projektide maakondlik jaotus on küllalt ühtlane. Teiste alamprogrammide maht ja osakaal on väiksemad ja neid täpsemalt ei vaadelda. 54
KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS PRAXIS 2012 Tabel 3.3.11. Looduskaitse programm maakondade ja aastate kaupa tuhandetes eurodes Projekti maakonnad 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Kokku Osakaal Harju 130 212 394 325 46 60 1140 4,5% Hiiu 159 49 130 79 0 162 578 2,3% Ida-Viru 29 113 269 410 41 212 1074 4,2% Jõgeva 822 1068 239 193 0 115 2436 9,6% Järva 53 0 42 27 0 173 295 1,2% Läänemaa 156 171 324 170 23 293 1137 4,5% Lääne-Viru 20 276 146 420 11 0 865 3,4% Põlva 11 35 283 47 56 23 455 1,8% Pärnu 270 407 373 76 95 27 1249 4,9% Rapla 11 59 78 103 0 0 251 1,0% Saare 147 358 336 275 69 392 1553 6,1% Tartu 454 253 322 591 65 58 1737 6,8% Valga 133 72 229 261 103 84 882 3,5% Viljandi 140 220 437 493 143 214 1646 6,5% Võru 120 204 211 236 36 77 884 3,5% Maakondade ülesed projektid 540 1809 1845 1350 1504 2223 9265 36,4% Allikas: KIK. Keskkonnaprogrammi maakondlik ülevaade Keskkonnaprogrammist rahastati kõige enam mitut maakonda või kõiki maakondi hõlmavaid projekte. Selliste projektide osakaal oli aastatel 2005–2010 kokku ligikaudu kolmandik (33%) (vt joonis 3.3.2). Maakondadest said kõige enam raha Harjumaa projektid, mis moodustasid 10,1% kogu keskkonnaprogrammist. Märkimisväärne oli ka Ida- Viru maakonna 8,2% osa, Tartu ja Pärnu maakond said pisut üle 5% rahast ja ülejäänud maakondade osakaal jäi alla 5%. Maakonnaülestest projektidest moodustavad 26% metsanduse programmi projektid ja 22% keskkonnakorralduse programmi projektid (vt joonis 3.3.2). Maakondades on suurima kaaluga veemajanduse programmi projektid, mis jäävad osakaalult vahemikku 26% Läänemaal kuni 78% Harjumaal. Keskkonnaprojektide kogumahust üle 50% oli veemajandusprojektide osakaal Võru, Viljandi, Valga, Tartu, Rapla, Pärnu, Põlva, Lääne-Viru ja Järva maakonnas. Jäätmekäitluse programm on teine suurem valdkondlik programm, millele on keskkonnaprogrammist raha eraldatud. Suurim oli selle osakaal Ida-Viru maakonnas, kus see moodustas 43% rahastatud projektide kogumahust. Ka Saare maakonnas on jäätmekäitlusvaldkonna osakaal märgatav, ulatudes 31%ni. 55
Page 1 and 2:
UURING KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS
Page 3 and 4: KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS PRAXIS
Page 35 and 36: Vaadeldaval perioodil kasutati seeg
Page 53: KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS PRAXIS
show all

KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS - Keskkonnaministeerium

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?