KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS - Keskkonnaministeerium

KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS PRAXIS 2012
Pakendiaktsiis
Pakendiaktsiis kehtib Eestis 1997. aastast ja seda reguleerib pakendiaktsiisi seadus 18 . Esmalt maksustati vaid
alkoholipakendid, 1998. aasta lõpus ka karastusjoogipakendid. Alates 2008. aasta märtsist makstakse
pakendiaktsiisi kõikidelt Eestis turule lastud kauba pakenditelt ja teistest ELi liikmesriikidest soetatud ja
imporditud pakenditelt. Pakendiaktsiisi määrad on diferentseeritud pakendimaterjali järgi. Kõige odavam on
klaas, mille kilo maksab 0,6 eurot, kõige kallimad on aga plast ja metall, mille kilo maksab 2,5 eurot.
Pakendijäätmete kogumisel ja taaskasutamisel on võimalik saada vabastus pakendiaktsiisi maksmisest, kui on
täidetud seadusega määratud energiakasutuse või taaskasutuse, sh pakendi või materjali ringlussevõtu
tingimused. Seejuures on tagatisrahaga ja tagatisrahata pakendiliikidele kehtestatud eraldi tingimused, mille
puhul võetakse arvesse näiteks seda, et elanikelt konteinerite abil kogutavate pakendite taaskasutamine on
kulukam. Pakendiaktsiisivabastust kasutavad paljud ettevõtjad, kes taaskasutavad pakendeid, kogudes nende
jäätmeid ise või andes selle kohustuse üle taaskasutusorganisatsioonidele.
Pakendiaktsiis laekub riigieelarvesse. See on keskkonnakasutusega seotud maksudest kõige väiksem ja ka
ebastabiilsem. Tabel 2.3.2 kajastab pakendiaktsiisi laekumist ajavahemikul 2005–2010. Erakordselt suur
pakendiaktsiisi laekumine 2006. aastal ja negatiivne laekumine 2007. aastal tulenevad üht ettevõtjat
puudutavast maksu- ja tolliameti aktsiisimaksuotsusest ning selle hilisemast kohtulikust tühistamisest, millega
kaasnes pakendiaktsiisi tagasimakse 2007. aastal.
Tabel 2.3.2. Pakendiaktsiisi laekumine miljonites eurodes
2005 2006 2007 2008 2009 2010
Pakendiaktsiis 0,12 0,19 –0,09 0,07 0,03 0,01
Allikas: RM.
Riigieelarvesse laekuvast pakendiaktsiisist kasutatakse 50% keskkonnakaitsemeetmete rahastamiseks KIKi
kaudu.
Mitme riigi kogemus on näidanud, et pakendiaktsiisi abil on võimalik soodustada pakendijäätmete
taaskasutamist, vähendada pakendite kogust ja aidata kaasa keskkonnahoidlikumate pakendite levimisele.
Eurostati andmetel oli pakendijäätmete taaskasutamise (ingl recovery) tase 2008. aastal Eestis 44,7% ja
ringlussevõtt (ingl recycling) 43,5%. Hollandis, kus pakendiaktsiisisüsteem on väga hästi välja arendatud, olid
samad näitajad vastavalt 95,1% ja 72,4%. Analüüs on näidanud, et pakendiaktsiisisüsteemi toimimisel on Eestis
praegu palju suuri puudujääke, mis võivad seada ohtu riigi võetud kohustuse taaskasutada pakendijäätmeid
Euroopa Liidu sihtmäärade ulatuses 19 .
Raskeveokimaks
Eestis on transpordimaksude ja mootorsõidukimaksu kasutamine tagasihoidlik. Kuni 2003. aastani oli kasutusel
mootorsõidukiaktsiis, millega maksustati eeskätt sõiduautosid ja mootorrattaid. Aastani 2005 kehtis Tallinnas
kohalik automaks, mille tulud küündisid kuni 40 miljoni kroonini aastas (2,6 miljonit eurot). Siiski leiti, et maks
ei õigusta ennast, sest see põhjustas Tallinna linnas ametlikult registreeritud elanike arvu vähenemise, mis
omakorda mõjutas linna tulumaksu laekumist.
18 RT I 1997, 5, 31.
19 vt ka Riigikontrolli aruanne Riigikogule „Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise tulemuslikkus”. Tallinn,
6. detsember 2010.
27