KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS - Keskkonnaministeerium
KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS - Keskkonnaministeerium
KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS - Keskkonnaministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>KESKKONNAKULUTUSTE</strong> <strong>ANALÜÜS</strong> PRAXIS 2012<br />
1. Sissejuhatus<br />
Keskkonnakasutust on Eestis maksustatud juba 1990. aastate algusest. Keskkonnaga seotud maksude ja tasude<br />
rakendamise eesmärk on panna üksikisikuid, asutusi ja ettevõtteid vältima või vähendama loodusvarade<br />
kasutamisega, saasteainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju. Lisaks<br />
keskkonnakaitseaspektile on Eesti riigi rahanduse seisukohalt oluline ka keskkonnakasutuse maksustamisest<br />
saadav tulu, millest osa kulub keskkonnakaitsevaldkonna rahastamiseks. Keskkonnatasudest kogutav raha on<br />
olnud aastaid riigi põhiline keskkonnakaitsemeetmete rahastamise allikas, mille abil on ellu viidud väga palju<br />
keskkonnaprojekte nii riigi tasandil kui ka kohalikes omavalitsustes.<br />
Siinse analüüsi eesmärk on vaadelda keskkonnatasude ja teiste keskkonnakasutusega seotud maksude<br />
laekumist ning keskkonnatasudest laekuva raha kasutamist aastatel 2005–2010.<br />
Analüüsi teises peatükis antakse ülevaade keskkonnatasude laekumisest ja selgitatakse, kuidas on laekumist<br />
mõjutanud suuremad seadusemuudatused, tasumäärade tõus ja majanduse käekäik. Laekumist analüüsitakse<br />
nii summaarselt kui ka tasuliikide kaupa. Samuti käsitletakse selles peatükis keskkonnatasudest laekunud raha<br />
jagunemist riigi ja kohalike omavalitsuste eelarvete vahel ning näidatakse, milline on keskkonnatasudest<br />
laekuva raha fiskaalpoliitiline tähtsus riigis ja kohalikes omavalitsustes. Peatükis heidetakse pilk ka teistele<br />
Eestis kehtivatele keskkonnakasutusega seotud maksudele, milleks loetakse käesolevas töös kütuseaktsiisi,<br />
elektriaktsiisi, raskeveokimaksu ja pakendiaktsiisi. Hinnatakse nende maksude tähtsust riigi rahanduse<br />
seisukohast.<br />
Töö kolmandas peatükis käsitletakse keskkonnatasudest laekunud raha kasutamist. Esmalt võetakse kokku<br />
keskkonnatasudest laekunud raha kasutamise põhimõtted ja nende muutused ajavahemikul 2005–2010.<br />
Seejärel esitatakse rahakasutuse analüüs, milles vaadeldakse, kuidas on keskkonnakaitsemeetmeid rahastanud<br />
riik – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu – ja kohalikud omavalitsused. Kirjeldatakse<br />
keskkonnakaitsemeetmete rahastamist maakonniti ja kohalikele omavalitsustele laekunud raha kasutamist<br />
omavalitsustüübi kaupa.<br />
Uuringu neljandas peatükis antakse ülevaade saastetasude asendamisest. Vaatluse all on asendamist<br />
puudutavad õigusaktid ning tegelik saastetasu asendamine ettevõtetes vaadeldaval perioodil.<br />
Viies peatükk hõlmab keskkonnatasude ja -maksude rakendamist rahvusvahelisel tasandil. Käsitletakse<br />
tähtsamaid Euroopa Liidu ja OECD õigusakte, strateegiaid ja muid dokumente, mis mõjutavad<br />
keskkonnamaksude kasutamist Eestis nii praegu kui ka tulevikus. Peatükis on tehtud ka kokkuvõte<br />
keskkonnakasutuse maksustamise tegevusplaanidest, mille puhul on arvesse võetud rahvusvahelisi<br />
suundumusi ja mis on Eestis juba heaks kiidetud.<br />
Viimases peatükis esitatakse analüüsi kokkuvõtvad järeldused ja uuringu tulemustel põhinevad soovitused.<br />
Töös on kasutatud põhiliselt <strong>Keskkonnaministeerium</strong>i, Rahandusministeeriumi, SA Keskkonnainvesteeringute<br />
Keskus, Statistikaameti ja Eurostati andmeid.<br />
Töö on tehtud <strong>Keskkonnaministeerium</strong>i tellimisel riigihanke „Keskkonnakulutuste analüüs” raames.<br />
5
Change language