KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS - Keskkonnaministeerium

KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS PRAXIS 2012
otstarbel kasutatavas laevaliikluses. Arvestada tuleb kindlasti ka toetuste kaotamise võimaliku ebasoodsa
mõju leevendamise meetmete väljatöötamise ja juurutamisega.
Ökoloogilise maksureformi all on Eestis silmas peetud eeskätt keskkonnamaksude ja tasude (kütuse- ja
elektriaktsiisi ning keskkonnatasude) määrade tõstmist ühel ajal marginaalse tulumaksumäära
vähendamisega. Seda reformi viidi ellu peamiselt 2006. aastal. Ka aastatel 2007–2011 kehtinud vabariigi
valitsuse tegevusprogramm nägi ette ökomaksureformi jätkamist. Kuigi neil aastail tõsteti mitmel korral
keskkonnamaksude ja tasude määrasid ning langetati tulumaksumäära, ei käsitletud neid määrasid
tavaliselt ühe reformi komponentidena, vaid pigem eraldiseisvate poliitikasuundadena. Valitsuse
tegevusprogrammis aastateks 2011–2015 on kehtestatud keskkonnamaksustamise puhul vaid ressursi- ja
keskkonnakasutuse tasude määrade pikaajaline etteteatamine (Vabariigi Valitsuse ... 2011).
Maksukoormuse nihutamisel keskkonnakasutuse maksustamise poole tuleb silmas pidada, et nii teistes ELi
liikmesriikides kui ka Eestis on tegelikult põhilised just energiatoodete maksud, mida laekub mitu korda
rohkem kui keskkonnatasusid. Kui 2010. aastal maksti Eestis riigieelarvesse keskkonnatasusid u 51 miljonit
eurot, siis kütuse- ja elektriaktsiisi tasuti 386 miljonit eurot. Samal aastal oli esialgu aastaks 2010
kavandatud tulumaksumäära 21%lt 20%le langetamise oodatav riigieelarveline mõju u 51 miljonit eurot
(Rahandusministeerium 2009). See näitab, et kui ökoloogilisse maksureformi oleks haaratud peamiselt
ainult keskkonnatasud, tulnuks 2010. aastal tuluneutraalsuse säilitamiseks keskkonnatasude laekumist
riigieelarvesse kahekordistada ja see ei oleks olnud lühiajalises plaanis reaalne.
Maksukoormuse üleminekut tööjõumaksudelt keskkonnamaksudele toetab ka edaspidi keskkonnatasude
määrade järkjärguline tõus. Tasumäärad kuni aastani 2015 on keskkonnatasude seaduses ja selle alusel
jõustunud vabariigi valitsuse määrustes juba kehtestatud, kuid võimalikult kiiresti tuleb hakata ette
valmistama ka tasumäärade muutmist aastal 2016 ja edaspidi. Oluline on teatada tasumäärad võimalikult
pikaks ajaks ette, sest see annab ettevõtjatele teavet keskkonnakaitsemeetmete rakendamise vajalikkuse
kohta ning paneb neid aegsasti oma keskkonnainvesteeringuid planeerima. Peale tasumäärade
ülevaatamise tuleks keskkonnatasude süsteemi arendamisel kaaluda mitme keskkonnatasude arendamise
kontseptsioonis esitatud põhimõtte rakendamist. Näiteks nähti kontseptsioonis ette veesaastetasude
arvutamisel suublakoefitsientide kaotamine, joogiveena kasutatava vee erikasutusõiguse tasumäärade
sõltuvusse viimine võetava vee kvaliteedist jne.
OECD suunised
Keskkonnatasude rakendamise toetamiseks on OECD varem välja andnud kaks soovituslikku dokumenti,
mis käsitlevad keskkonnamaksustamise üldpõhimõtteid.
1) OECD nõukogu soovitus saastaja-maksab-põhimõtte rakendamise kohta – (ingl Recommendation
of the Council on the Implementation of the Polluter-Pays Principle, C(74)223).
2) OECD nõukogu soovitus majandusmeetmete rakendamise kohta keskkonnapoliitikas (ingl
Recommendation of the Council on the Use of Economic Instruments in Environmental Policy,
C(90)177/FINAL).
Viimatinimetatud dokumendis on näiteks loetletud viis keskkonnapoliitika vahendite valimise kriteeriumi:
1) keskkonnakaitseline tõhusus (selle määrab saastaja võimalus meetmele reageerida);
2) majanduslik tõhusus (keskkonnanõuetega vastavusse viimise kulud peaks olema minimaalsed);
3) õiglus (jaotuslik mõju võib poliitikavahendite järgi erineda, hüvede jaotumine sotsiaalsete
rühmade vahel ei tohiks muutuda ebaõiglasemaks);
4) hallatavus ja sellele tehtavad kulud;
5) aktsepteeritavus (vahendi edu seisneb selle põhielementide kindluses ja püsivuses).
65