KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS - Keskkonnaministeerium

KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS PRAXIS 2012
keskkonnatasude suhteliselt vähene kasutamine valitsuste soovile toetada kodumaist ettevõtlust.
Võib eeldada, et konkurentsivõime aspekt muutub ka Eestis edaspidi järjest olulisemaks ja seda
tuleb tasumäärade kehtestamisel edaspidi arvesse võtta. Kaudselt maksavad suure osa
keskkonnatasudest elektri ja soojuse hinna kaudu kodumajapidamised, mistõttu tuleb
keskkonnatasude edasisel arendamisel silmas pidada ka elanike maksevõimet.
9) Keskkonnakasutusega seotud maksude statistika koostamisel tuleb Eestis ja ka rahvusvaheliselt
kokku leppida, milliseid makse nende all mõeldakse. Töö käigus selgus, et Eurostatis rakendatav
metoodika ei käsitle näiteks maavara kaevandamisõiguse tasusid keskkonnamaksudena, samal ajal
kui sarnasel põhimõttel rakendatavat vee erikasutusõiguse tasu loetakse keskkonnamaksuks.
10) Keskkonnatasude jagunemine KOVide eelarve ja riigieelarve vahel on olnud vaidluse all kogu
keskkonnatasude rakendamise aja. Laekuvad summad on otseses sõltuvuses keskkonnakasutuse
suurusest iga KOVi üksuse territooriumil.
11) See, kui suur osa keskkonnatasudest läheb KOVi eelarvesse ja kui palju riigieelarvesse, on olnud
üleriigiline kokkulepe. Enamasti on KOVi esindajad seisukohal, et riik on pannud KOVidele
seadustega palju keskkonnaalaseid kohustusi, aga ei ole eraldanud nende täitmiseks piisavalt raha.
Paraku ei ole viimase probleemi selgitamiseks tehtud kogu riiki hõlmavad praktilisi arvutusi ega
analüüse. Viimastest oleks kasu riigieelarvesse laekuva keskkonnakaitseks kulutatava raha
tõhusamal kasutamisel, sest kulub ju suur osa sellest üle riigi kõikide KOVide toetamiseks.
12) Loodusvarade kasutamisõiguse tasude ehk ressursitasude jaotamine riigieelarve ja kohalike
eelarvete vahel vajab põhjalikku läbimõtlemist ja arutelu, eriti maavara kaevandamisõiguse tasu
puhul. Aluspõhja maavara ja üleriigilise tähtsusega maavara kuulub maapõueseaduse kohaselt
riigile. Samal ajal on selge, et maavara kaevandamine toob kohalikele inimestele kahju ja
ebamugavust, mis tuleb hüvitada. Soovitame teha põhjaliku analüüsi ja selle alusel kokku leppida,
kas kasutada selleks maavara kaevandamisest laekuvat raha, mis tagab rahastamise ainult
kaevandamise perioodiks, või näha ette eraldised riigieelarvest.
Keskkonnatasudest laekunud raha kasutamine
13) Keskkonnatasudest riigieelarvesse laekuva raha kasutamine sihtotstarbeliselt keskkonnaseisundi
hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks on siiani Eestis
edukalt toiminud. Vaadeldaval perioodil on Eesti keskkonnakaitse saanud lisaks riigi- ja
ettevõtetepoolsele rahastamisele ligemale 300 miljonit eurot keskkonnatasude raha.
14) Keskkonnatasudest saadava raha eraldamine riigieelarve üldotstarbeks on vastuolus asjaoluga, et
keskkonnatasude rakendamise põhiline eesmärk on riigi keskkonnapoliitika elluviimise toetamine,
mis on olnud põhiline argument keskkonnatasudest saadava raha kasutamisel keskkonnakaitse
otstarbel. Keskkonnatasude rakendamise põhieesmärk ei saa olla tulude teenimine riigieelarvesse.
15) Kohalikesse eelarvetesse laekunud keskkonnatasud on enamasti sihtotstarbeta. Seega on
keskkonnatasude kasutamise analüüsiks vajalik teada, milliseid keskkonnakaitsekulutusi ja mis
mahus KOVid teha tahavad, kuid sellekohane teave on puudulik. Et saada KOVide
keskkonnatasudest ja nende kasutamisest parem pilt, tuleb hakata koguma teavet
keskkonnakulutuste rahastamise vajaduse kohta.
16) Statistiline seos kohalikesse eelarvetesse laekuvate keskkonnatasude ja nende
keskkonnakaitsekulutuste vahel on pigem nõrk. See näitab, et KOVid ei sõltu oma
keskkonnakaitsekulutuste tegemisel keskkonnatasude laekumisest. Keskkonnakaitsekulutuste ja
77