KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS - Keskkonnaministeerium

KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS PRAXIS 2012
kokku 33,8 miljoni euroga. Enam toetust maksti perioodi esimesel poolel, aastatel 2005–2008, mil see oli
6,5–8,1 miljonit eurot aastas. 2009. ja 2010. aastal kulus jäätmekäitluse programmile vähem raha: vastavalt
3,3 ja 2,1 miljonit eurot. Kokku on jäätmekäitluse programmi osakaal keskkonnaprogrammis 15,0%.
Suuremaid investeeringutoetusi on saanud ka keskkonnakorralduse ja looduskaitse programm − mõlema
programmi osakaal oli vaadeldaval perioodil pisut üle 11%. Aastati oli toetatud projektide maht küllalt
ühtlane, jäädes 3–5 miljoni euro kanti. Üksnes kriitilisel 2009. aastal kahanes mõlema programmi maht, ent
ulatus 2010. aastal taas juba 4–5 miljoni euroni.
Metsanduse programm on mahuliselt kokku 20,3 miljonit eurot, mis moodustab 9%
keskkonnaprogrammist. Maht on aastate jooksul kasvanud: kui 2005. aastal kulus sellele 1,7 miljonit eurot,
siis 2010. aastal juba 4,2 miljonit eurot. Keskkonnateadlikkuse programm moodustab 7,1%
keskkonnaprogrammist ja kokku on toetatud selle projekte 15,9 miljoni euroga. Kalanduse programm ja
maakondlik programm on väiksema mahuga, jäädes alla 5%.
Joonis 3.3.1. Keskkonnaprogrammi valdkondlike programmide aastamaht eurodes
Allikas: KIK.
Nagu eespool mainitud, said aastatel 2005–2010 enam toetust (kokku 89,6 miljoni eurot) veemajanduse
programmi projektid, mille maht oli vaatlusperioodil kokku 39,8% keskkonnaprogrammi kogumahust.
Veemajanduse programmi kaudu rahastatud projektide maht on kogu perioodi vältel kasvanud, v.a
2009. aastal, mil tõmmati kokku kogu keskkonnaprogrammi eelarve. 2010. aastal kasvas veemajanduse
programmi maht märgatavalt (38%), ulatudes 20,24 miljoni euroni ja moodustades üle 48%
keskkonnaprogrammi kogumahust. Põhjuseid, miks valdkonna maht on kasvanud, on raske välja tuua, sest
eelarvet valdkondlike programmide kaupa ei planeerita. Selle asemel otsustatakse laekunud taotluste
põhjal jooksvalt, milliseid projekte toetatakse. Valdkondlik rahastamise maht kujuneb seega vastavalt
nõudlusele. Samal ajal jälgitakse ka teatud konkurentsipõhimõtet, et rahastataks vaid kvaliteetsemaid
projekte.
Veemajanduse programmis on viis alamprogrammi: reoveekäitluse, joogiveevarustuse, jääkreostuse,
mittetehniliste tööde ning veekogude tervendamise alamprogramm. Viimasega alustati 2006. aastal.
Suurima osakaaluga on reoveekäitluse alamprogramm (46%), mille kaudu on toetusi jagatud 40,98 miljonit
eurot. Mahult järgmine on joogiveevarustuse alamprogramm (26%), mille projekte toetati aastatel 2005–
49