KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS - Keskkonnaministeerium

KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS PRAXIS 2012
3) KOVide eelarved võivad sisaldada keskkonnakaitsekulutustena väljaminekuid, mis ei tulene
jäätmeseadusest, näiteks KOVide endi majandamiskulutusi (KOVide asutuste ja KOVide hallatavate
asutuste jäätmevedu, avalike prügikastide ost ja tühjendamine, parkide, haljasalade ja kalmistute
prügi koristamine ja vedu, avalike WCde tühjendamine, kevadine oksa- ja lehevedu, kinnistute ja
teeäärte koristamine, vanade hoonete või rajatiste likvideerimine ja tekkinud jäätmete äravedu jms)
ja tegevust, millega KOVid ei pea tegelema (rannaniitude ja metsade hooldus, jätkuvalt riigi
omanduses olevate maade korrastamine (sellega tegelevad keskkonnateenistused), riigiteede äärte
korrastamine). Nimetatud toimingud ei pruugi olla Statistikaameti määratluse järgi
keskkonnakaitsekulutused.
Ka valdkondlikus jaotuses on kahe andmestiku vahel erinevused, kuigi mitte nii suured kui kogusummade
puhul. Mõlema asutuse andmete järgi tehakse suur osa kulutusi heitvee- ja jäätmekäitluseks.
Statistikaameti järgi oli 2009. aasta eriline selles mõttes, et heitveekäitluses on investeeringute osakaal
tuntavalt suurenenud ja jäätmekäitluses kõvasti vähenenud.
Jooksevkuludest läheb suurim osa jäätmekäitlusele, mis oli 2009. aastal ligi 65% osakaaluga.
Heitveekäitlusele, mis moodustab enamiku investeeringutest, kulutatakse jooksvalt ligi 15%, samas
suurusjärgus muu keskkonnakaitsetegevusega. 2009. aastal ei kulutatud jooksvalt välisõhu ja kliima
kaitsele, kaitsele müra ja vibratsiooni eest ega kaitsele radiatsiooni eest, kuigi kõigis neis valdkondades on
mõningatel varasematel aastatel väike hulk kulutusi tehtud.
Tabel 3.2.3. Eesti keskkonnakaitse jooksevkulude maht, kasv ja osakaal
Kulutuste liik 2005 2006 2007 2008 2009
Kulutused kokku tuh eurodes (jooksevhindades) 25 124,0 21 286,2 25 546,4 25 340,3 40 581,0
Jooksevkulud kokku tuh eurodes 13 224,5 9 951,3 8 211,2 11 110,2 10 043,5
nominaalkasv (%) −24,8 −17,5 35,3 −9,6
Jooksevkulud kokku tuh eurodes (2005. a hindades) 13 224,5 9 148,7 6 761,9 8 686,5 7 931,9
reaalkasv (%) −30,8 −26,1 28,5 −8,7
sh osakaal kõikides jooksevkuludes (%)
Välisõhu ja kliima kaitse 0,4 0,8 0,8 0,5 0,0
Heitvee käitlus 8,0 15,8 17,3 16,3 14,5
Jäätmekäitlus 76,7 58,6 52,9 60,3 64,8
Pinnase, põhja- ja pinnavee kaitse 4,9 5,3 5,5 3,8 1,7
Kaitse müra ja vibratsiooni eest 0,0 0,0 0,2 0,6 0,0
Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse 5,8 8,5 7,3 4,3 3,0
Kaitse radiatsiooni eest 0,0 0,2 0,0 0,0 0,0
Teadus- ja arendustegevus 0,7 1,4 1,1 0,3 0,6
Muu keskkonnakaitsetegevus 3,6 9,5 14,8 14,0 15,2
Allikas: Statistikaamet, autorite arvutused.
KOVide keskkonnakaitsekulutused maakonniti
Keskkonnakaitsekulutuste piirkondliku jaotuse kohta saab samuti kasutada Statistikaameti ja
Rahandusministeeriumi andmestikke (vastavalt tabelid 3.2.4 ja 3.2.5), mille vahel on aga taas suured
erinevused. Statistikaameti järgi kulutas 2005. aastal keskkonnakaitsele kõige rohkem Harjumaa (ligi 55%
kõikidest KOVide tehtud keskkonnakaitsekulutustest), kuid 2009. aastaks oli see maakond langenud
kolmandaks Järvamaa (32,5%) ja Saaremaa (31,9%) järel. Rahandusministeeriumi andmetel oli vahemikul
2005–2010 suurim kulutaja Harjumaa (ligi 60%) ja tema järel Tartumaa (ligi 7–11%). Saaremaa ja Järvamaa
kombineeritud keskkonnakaitsekulutuste maht jäi 2009. aastal aga 4% kanti.
39