KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS - Keskkonnaministeerium

KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS PRAXIS 2012
- teatud tingimustel laevades ja lennukites kasutatav kütus,
- mineraloogilistes protsessides ja elektrienergia tootmiseks kasutatav kütus,
- kodumajapidamistes soojuse tootmiseks kasutatav põlevkivikütteõli ja tahkekütus,
- laevavarustaja ja kütusekäitleja käideldav kütus,
- reisija poolt sõiduki standardses paagis Eestisse toimetatav kütus.
Tavapärase vedelkütuse kõrval kasutatakse erimärgistatud vedelkütust, mille aktsiisimäär on palju madalam kui
bensiinil ja diislikütusel. Vastavalt vedelkütuse erimärgistamise seadusele 16 oli 2011. aastal lubatud kerget
kütteõli kasutada:
1) reisijate ja kaupade raudteeveol;
2) laevaliikluses, sealhulgas kutselisel kalapüügil, välja arvatud lõbusõidul mitteärilisel eesmärgil;
3) paikses mootoris;
4) kütmiseks ning soojuse ja elektrienergia tootmiseks.
Erimärgistatud diislikütust võib kasutada:
1) reisijate ja kaupade raudteeveol;
2) laevaliikluses, sealhulgas kutselisel kalapüügil, välja arvatud lõbusõidul mitteärilisel eesmärgil;
3) põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas, samuti põllumajanduses kasutatava
traktori ja liikurmasina rakendamisel metsatöödel;
4) masinas ja mootorsõidukis, mida ei ole õigusaktiga lubatud kasutada liiklemiseks avalikuks peetaval
teel ja mida rakendatakse kaevandus-, metsandus- või ehitustöödel;
5) paikses mootoris;
6) kütmiseks ning soojuse ja elektrienergia tootmiseks.
Erimärgistatud kütust peetakse keskkonnavaenulikuks, sest see soodustab fossiilkütuste tarbimist. Seepärast
soovitatakse selle kasutamist piirata. Muutunud vedelkütuse erimärgistamise seaduse järgi ei ole alates
2012. aastast kerget kütteõli ja eriotstarbelist diislikütust lubatud kasutada paiksetes mootorites (näiteks
generaatorites, pumpades jm). Samuti on eriotstarbelise diislikütuse kasutamine keelatud kaevandus-,
metsandus- või ehitustöödeks mõeldud masinates. Erimärgistatud vedelkütust on seadusemuudatuse järel
lubatud jätkuvalt kasutada reisijate ja kaupade raudteeveol, laevaliikluses ja kutselisel kalapüügil (välja arvatud
mitteäriline laevaliiklus), kütmiseks ning soojuse ja elektrienergia tootmiseks. Põllumajandusmasinates on
eriotstarbelise diislikütuse kasutamine põllumajandustöödeks lubatud ka edaspidi, kuid võrreldes varasemaga
ei ole eriotstarbelist diislikütust tarbivat põllumajandusmasinat edaspidi lubatud kasutada metsatöödel.
Kütuseaktsiisist laekus perioodil 2005–2010 kokku u 1,7 miljardit eurot (vt tabel 2.3.1), millega rahastati
põhiliselt teehoidu. Vastavalt teeseadusele 17 nähakse teehoiu rahastamiseks riigieelarves ette kulud
üldsummas, mille suurus vastab vähemalt 75%le kütuseaktsiisi, välja arvatud erimärgistatud kütuste ja
maagaasi aktsiisi, ning 25%le erimärgistatud kütuste aktsiisi kavandatavast laekumisest. Võttes arvesse, et teelt
lähtuva keskkonnakahjuliku ja inimesele ohtliku mõju vähendamiseks tuleb teede äärde rajada kaitsevööndid,
võib osa teehoiuinvesteeringutest käsitleda keskkonnakaitsemeetme rahastamisena.
Tabel 2.3.1. Kütuseaktsiisi laekumine miljonites eurodes
2005 2006 2007 2008 2009 2010
Kütuseaktsiis 214,1 238,3 278,2 300,2 311,6 357,1
Allikas: RM.
16 RT I 1997, 73, 1201.
17 RT I 1999, 26, 377
25