KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS - Keskkonnaministeerium
KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS - Keskkonnaministeerium
KESKKONNAKULUTUSTE ANALÜÜS - Keskkonnaministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>KESKKONNAKULUTUSTE</strong> <strong>ANALÜÜS</strong> PRAXIS 2012<br />
keskkonnatasudest on praegusel juhul andnud kindluse, et keskkonnavaldkonna baasrahastus on<br />
garanteeritud, võimaldades riigil ka kehvemaid ettevõtteid ja piirkondi järele aidata. Samal ajal on<br />
riigipoolne rahastamine olnud tagatud ka ELiga liitumisel võetud keskkonnakaitseinvesteeringute<br />
omafinantseerimise kohustuste täitmiseks.<br />
Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamise põhimõtete muutmine võib Eestis ka edaspidi kõne alla tulla,<br />
sest tehniliselt ei ole vahet, kas keskkonnainvesteeringuteks eraldatav raha pärineb keskkonnatasudest või<br />
muudest riigieelarve tuludest. Igal juhul peab olema tagatud vajalike keskkonnakaitseprojektide<br />
rakendamine ja piisav rahastus. Seepärast peaks keskkonnatasudest laekuva raha kasutamise<br />
muudatustele eelnema põhjalik analüüs, mis hõlmaks nii riigi kui ka KOVide tasandil hinnangut<br />
keskkonnainvesteeringute ja -kulutuste rahastamisvajaduse kohta ja ülevaadet nende rahastamisallikatest.<br />
Lisaks eelnevale mõjutab keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine keskkonnavaldkonnas soodsas<br />
suunas ka elanikkonna suhtumist. Keskkonnatasude kasutamine muuks otstarbeks halvendaks tõenäoliselt<br />
üldsuse arvamust keskkonnakaitsest ja raskendaks edaspidi tasumäärade korrigeerimist. Mis puudutab<br />
Eesti keskkonnatasude jaotuslikku mõju ja seda, kuidas sõltub nendest tasudest ettevõtete<br />
konkurentsivõime, siis sellega on püütud keskkonnatasude määrade kehtestamisel võimalikult palju<br />
arvestada. Analüüsid on näidanud, et keskkonnatasud moodustavad paljude toodete hinnast küllaltki<br />
väikese osa, mistõttu on jaotuslik mõju pigem väike. Rohkem kajastuvad keskkonnatasud elektri ja soojuse<br />
hinnas. 2009. aastal maksis üks inimene arvutuste järgi keskkonnatasu aastas 245,5 krooni (15,7 eurot),<br />
millest keskkonnatasu moodustas elektri hinnas 101,7 krooni (6,5 eurot) ja soojuse hinnas 80 krooni (5,1<br />
eurot). Keskkonnatasu määrade tõustes need summad edaspidi suurenevad ja kasvab ebavõrdsuse<br />
tekkimise oht (vt Keskkonnatasude kontseptsioon 2009). Ettevõtete konkurentsivõimet vähendavad<br />
keskkonnatasud kindlasti. Ühelt poolt tuleb anda ettevõttele piisav motivatsioon keskkonnainvesteeringute<br />
tegemiseks, teisalt ei saa see toimuda ettevõtte jätkusuutlikkuse arvel.<br />
Ökoloogilise maksureformi põhimõtteid on Eestis rakendatud alates 2006. aastast ja selle poolest vastavad<br />
Eesti võetavad meetmed ELi ja OECD suunistele. Tõenäoliselt tuleb tulumaksumäära alandamisega tekkiv<br />
eelarvepuudujääk katta ka edaspidi põhiliselt transpordi- ja energiamaksude lisalaekumisest, sest<br />
keskkonnatasudest selleks kindlasti ei piisa. Samuti tuleb ettevaatlikult suhtuda keskkonnatasudest laekuva<br />
raha kasutamisse eelarve üldotstarbeks. Siinkohal tuleb märkida, et tegelikult on Eestis rakendatud<br />
ökomaksureform eripärane, sest selle raames väheneb tulumaksumäära alandamisega töövõtja<br />
maksukoormus, samal ajal kui teistes riikides langetatakse tavaliselt tööandja/ettevõtte maksukoormust<br />
(näiteks vähendatakse sotsiaalmaksu), et suurendada tööhõivet.<br />
Eelnimetatu põhjal puudub vajadus Eesti keskkonnatasude eriliseks kohandamiseks ELi ja OECD suunistega,<br />
sest erinevused põhimõtetes ei ole suured. Küll aga on mitu aspekti, näiteks keskkonnatasudest laekuvate<br />
rahade kasutamise sihtotstarve, mida tuleb edaspidi veel analüüsida ja erinevate osapooltega läbi arutada.<br />
70
Change language