12.07.2015 Views

Untitled

Untitled

Untitled

SHOW MORE
SHOW LESS
  • No tags were found...

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

4.5 Gerberi tala. Arvutusnäited 109M 4 väärtused liigendis 6 ja 8 sirgega. Liigendis on sirge murdepunkt. Kui ühikjõud liigub talale8–12, siis jõu ülekannet talale 3–6 ei toimu ja ühikjõu all on paindemomendi M 4 mõjujooneväärtus null.Põikjõu Q 4 konstrueerimisel võtame arvesse, et ristlõige 4 asub konsooliga tala sildes.Konsooliga tala põikjõu mõjujooned on esitatud joonisel 2.10 ja 2.11. Sildes asuva ristlõikejaoks põikjõu mõjujoone konstrueerimist vaatlesime joonisel 2.8. Pikendame sirged tala lõpuni.Nii saame Q 4 mõjujoone (joonis 4.8) tala 3–6 ulatuses. Edasi vaatleme ühikjõu liikumist talanaaberosadel. Kui ühikjõud liigub tala naaberosal ”alumisel korrusel” (tala 1–3), siis seekoormus talas 3–6 sisejõude ei tekita ja Q 4 mõjujoone väärtused on tala 1–3 (ühikjõu all)ulatuses null. Kui ühikjõud liigub tala naaberosal ” ülemisel korrusel” (tala 6–8), siis see koormuspõhjustab talas 3–6 sisejõude. Talas 6–8 Q 4 mõjujoon on sirgjoon. Leiame mõjujooneväärtused liigendis 6 ja 8. Kui ühikjõud asub liigendis 8, siis jõudu ei kanta üle talale 3–6ja mõjujoone Q 4 väärtus on null. Kui ühikjõud asub liigendis 6, on mõjujoone Q 4 väärtusühine nii talal 6–8 kui ka talal 3–6 (-0.2500). Ühendame mõjujoone Q 4 väärtused liigendis 6ja 8 sirgega. Liigendis on sirge murdepunkt. Kui ühikjõud liigub talale 8–12, siis jõu ülekannettalale 3–6 ei toimu ja ühikjõu all on paindemomendi Q 4 mõjujoone väärtus null.Paindemoment M 5 asub tala 3–6 toel 5. Kui ühikkoormus liigub tala 3–6 sildes, siis toel onpaindemoment M 5 null. Kui ühikjõud asub tala 3–6 otsas liigendis 6, siis toel on paindemomendiväärtus -2.0000. Selle väärtuse kanname ühikjõu alla (joonis 4.8). Parempoolse konsooligatala parempoolsel toel paindemomendi koostamist vaatlesime joonistel 2.10 ja 2.11.Kui ühikjõud liigub tala naaberosal ”alumisel korrusel” (tala 1–3), siis see koormus talas 3–6sisejõude ei tekita ja M 5 mõjujoone väärtused on tala 1–3 (ühikjõu all) ulatuses null. Kuiühikjõud liigub tala naaberosal ” ülemisel korrusel” (tala 6–8), siis see koormus põhjustab talas3–6 sisejõude. Talas 6–8 M 5 mõjujoon on sirgjoon. Leiame mõjujoone väärtused liigendis 6 ja8. Kui ühikjõud asub liigendis 8, siis jõudu ei kanta üle talale 3–6 ja mõjujoone M 5 väärtuson null. Kui ühikjõud asub liigendis 6, on mõjujoone M 5 väärtus ühine nii talal 6–8 kui katalal 3–6 (-2.0000). Ühendame mõjujoone M 5 väärtused liigendis 6 ja 8 sirgega. Liigendis onsirge murdepunkt. Kui ühikjõud liigub talale 8–12, siis jõu ülekannet talale 3–6 ei toimu jaühikjõu all on paindemomendi M 5 mõjujoone väärtus null.Põikjõud Q p 5 asub tala 3–6 toest 5 paremal. See ristlõige asub tala 3–6 parempoolsel konsoolil.Põikjõu Q p 5 mõjujoone väärtus konsoolil on 1.0000. Kui ühikkoormus liigub tala 3–6 sildes,siis toel on põikjõud Q p 5 null. Parempoolse konsooliga tala põikjõu koostamist vaatlesime joonistel2.10 ja 2.11. Edasi vaatleme ühikjõu liikumist tala naaberosadel. Kui ühikjõud liigub talanaaberosal alumisel korrusel” (tala 1–3), siis see koormus talas 3–6 sisejõude ei tekita ja Q p”5mõjujoone väärtused on tala 1–3 (ühikjõu all) ulatuses null. Kui ühikjõud liigub tala naaberosalülemisel korrusel” (tala 6–8), siis see koormus põhjustab talas 3–6 sisejõude. Talas 6–8”Q p 5 mõjujoon on sirgjoon. Leiame mõjujoone väärtused liigendis 6 ja 8. Kui ühikjõud asub liigendis8, siis jõudu ei kanta üle talale 3–6 ja mõjujoone Q p 5 väärtus on null. Kui ühikjõud asubliigendis 6, on mõjujoone Q p 5 väärtus ühine nii talal 6–8 kui ka talal 3–6 (1.0000). Ühendamemõjujoone Q p 5 väärtused liigendis 6 ja 8 sirgega. Liigendis on sirge murdepunkt. Kui ühikjõudliigub talale 8–12, siis jõu ülekannet talale 3–6 ei toimu ja ühikjõu all on paindemomendi Q p 5mõjujoone väärtus null.Põikjõud Q v 5 asub tala 3–6 toest 5 vasakul. See ristlõige asub tala 3–6 sildes. Tala põikjõumõjujooned on esitatud joonisel 2.10 ja 2.11. Sildes asuva ristlõike jaoks põikjõu mõjujoonekonstrueerimist vaatlesime joonisel 2.8. Pikendame sirged tala lõpuni. Üleminek ühelt sirgeltteisele sirgele toimub vahetult toest 5 vasakul. Tala parempoolses otsas oleva mõjujoone Q v 5

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!