Untitled

1.3 Varrassüsteemide koht mehaanikas 31OmadusObjektMeetodArvutusmehaanika(meetodite järgi)MEHAANIKAArvutusmatemaatikaInformaatikaGeomeetrilineOmadusFüüsikalineHüdromehaanikaTahke deformeeruvakeha mehaanikaAero− ja gaasimehaanikaGeomeetriliste omaduste järgiFüüsikaliste omaduste järgiVardamehaanikaVarrassüsteemi mehaanikaPlaadi− ja koorikumehaanikaMassiivimehaanikaElastsusteooriaViskoelastsusteooriaTermoelastsusteooriaPlastsusteooriaMasspunkti mehaanikaMasspunktide süsteemi mehaanikaJäiga kehamehaanikaJoonis 1.1. Varrassüsteemi koht mehaanikasTahke keha geomeetrilisi omadusi uurivad vardamehaanika, varrassüsteemimehaanika, plaadi- ja koorikumehaanika ning massiivimehaanika (joonis 1.1).Vardamehaanikas on kasutusel järgmised teooriad: Bernoulli 2 vardateooria, Navier’ 3vardateooria, elastsusteooria, viskoelastsusteooria jne. Edaspidi vaatleme põhiliseltBernoulli vardateooriat, mida käsitleti tehnilises mehaanikas (tugevusõpetuses).Iga teooria kasutab objektide (kehade) liikumise ja nende omaduste uurimiseks kindlapiirilisiuurimisviise ehk meetodeid. Varrassüsteemi sisejõudude ja siirete arvutamisekskasutatavaid arvutusmeetodeid võib jagada graafilisteks ja numbrilisteks meetoditeks.Graafilistest meetoditest võib nimetada∙ Maxwelli-Cremona diagrammi∙ jõu- ja nöörhulknurga diagrammi [Rää64]∙ Culmanni meetodit.Numbrilisi meetodeid varrassüsteemi sisejõudude ja siirete arvutamiseks jagatakseomakorda klassikalisteks ja maatriksmeetoditeks. Klassikalistest analüütilistest meetoditestvõib nimetada2 Jacob Bernoulli, šveitsi matemaatik, 1655–1705.3 Louis Marie Navier, prantsuse insener ja füüsik, 1785–1836.