Untitled

262 10. Jätkuvtalad [Loeng 1] [Loeng 2] [Loeng 3]X i−1 = − 6Af i k ′ i − 6B f il i (k i k ′ i − 1)(10.49)X i = − 6Bf i k i − 6A f il i (k i k ′ i − 1)(10.50)Kui äärmised toed on liigendtoed (s.t k i = ∞, k i ′ = ∞), siis avaldiste (10.49), (10.50)kasutamisel tekib määramatus ∞ ning see tuleb avada∞k ′ n = ∞; X n = 0; X n−1 = − 6Af nk ′ n − 6B f nl n (k n k ′ n − 1) ·1k n ′ 1k ′ n== − 6Af n − 6Bf nk n(︁ ′ )︁ = − 6Af n(10.51)l n kn − 1 l n k nk n′k 1 = ∞; X 0 = 0; X 1 = − 6Bf 1 k 1 − 6A f 1l 1 (k 1 k ′ 1 − 1) ·1k 11k 1== − 6Bf 1 − 6Af 1k(︁ 1)︁ = − 6Bf 1l 1 k′1 − 1 l 1 kk1′ 1(10.52)10.4.3 Jätkuvtala fookussuhetega. Näide 10.2 [slaidid]Näide 10.2 Arvutada joonisel 10.10 c) esitatud jätkuvtala toemomendid fookussuhetega ningkujutada paindemomendi ja põikjõu epüürid. Andmed: l 1 = 8 m, l 2 = 10 m, l 3 = 9 m. Tala onkoormatud ajutise koormusega sillete kaupa:1. Koormusvariant: koormatud on kolmas sille F 4 = 40 kN (joonis 10.10 a)).2. Koormusvariant: koormatud on teine sille F 2 = 20 kN ja F 3 = 50 kN (joonis 10.10 b)).3. Koormusvariant: koormatud on konsool F 1 = 20 kN (joonis 10.10 c)).4. Koormusvariant: koormatud on esimene sille q = 10 kN/m (joonis 10.10 d)).Sillete ristlõikejäikused EI = const.Näites 10.1 lk 254 oli kasutatud kolme momendi võrrandit.Fookussuhted joonisel 10.10 c) esitatud tala jaoks arvutame valemitega (10.42) ja (10.43):k 1 = ∞k 2 = 2 + l 1l 2(︂2 − 1 k 1)︂= 2 + 810k 3 = 2 + l 2l 3(︂2 − 1 k 2)︂= 2 + 10 9(︂2 − 1 )︂= 3.6∞(︂2 − 1 )︂= 3.9136 (10.53)3.6