Untitled

1.10 Epüürid ja diferentsiaalseosed 45kusw 1 (x, F ) = f(︂1 − x )︂h(1.24)Kolmandat järku teooriat (III järku teooriat) kasutatakse eriti saledatekonstruktsioonide ja ka vedrude arvutamiseks. Arvestatakse deformeerunud kuju jakõveruse täpset avaldist1ρ = z ′′[︁1 + (z′ ) 2]︁ 3 2(1.25)ehk1ρ = z ′′√︁1 + (z ′ ) 2 (1.26)Ehituskonstruktsioonide arvutamisel III järku teooriat peaaegu ei kasutata.1.10 Epüürid ja diferentsiaalseosedVarda elementaarse osa (joonis 1.15) tasakaalutingimustest saadakse varda sisejõududeja koormuse vahel diferentsiaalseoseddM ydx = Q z (x) (1.27)Nq z00000000000000111111111111110000000000000011111111111111M Qq xM + dMN + dNdQ zdx = −q z (x) (1.28)Q + dQdx0000000000000011111111111111Joonis 1.15. Varda elementdN xdx = −q x (x) (1.29)Seosed (1.27), (1.28) ja (1.29) on tuttavad tehnilisest mehaanikast.Varraste põikjõu märgi määramiseks vaatleme joonist 1.16. Paindemomendi tuletisegeomeetriliseks tõlgenduseks punktis on selles punktis paindemomendi epüüri puutujat 1 (t 2 ) tõusunurga tangens (tan α). Põikjõu märk oleneb puutuja (joonis 1.16) pööramisesuunast (puutujat pöörame nii, et ta ühtiks varda teljega, seejuures α < π ): vastupäeva2pöörates on põikjõud positiivne ja päripäeva pöörates negatiivne.Põikjõud horisontaalses vardas leiame epüüride liitmisega (joonis 1.17). Joonisel 1.17