Viru-Peipsi veemajanduskava - Keskkonnaministeerium

More documents

Recommendations

Info

16 2.1 Haldusjaotus ja rahvastik 2.1 Administrative division and population Tabel 2.2. Viru-Peipsi veemajanduskavaga hõlmatud haldusüksused Maakond Viru-Peipsi veemajanduspiirkonda jäävad omavalitsused Ida-Virumaa Alajõe, Aseri, Avinurme, Iisaku, Illuka, Jõhvi, Kohtla, Kohtla-Nõmme, Lohusuu, Lüganuse, Maidla, Mäetaguse, Sonda, Toila, Tudulinna ja Vaivara vallad; Jõhvi, Kiviõli, Kohtla- Järve, Narva-Jõesuu, Narva, Püssi, Sillamäe linnad Lääne-Virumaa Tervikuna kuuluvad Avanduse, Vihula, Viru- Nigula, Haljala, Kadrina, Sõmeru, Rägavere, Rakvere, Rakke, Vinni, Väike-Maarja ja Laekvere vallad ning Rakvere, Kunda ja Tamsalu linnad. Välja jäävad suurem osa Tamsalu ja Saksi vallast ning Tapa linn. Järvamaa Enamik Koeru vallast, Koigi valla idapool ning Järva-Jaani valla kagunurk. Jõgevamaa Tervikuna kuuluvad Jõgeva, Kasepää, Pajusi, Pala, Palamuse, Puurmani, Saare, Tabivere ja Torma vallad, Jõgeva, Mustvee ja Põltsamaa linnad. Välja jääb Põltsamaa valla äärmine lääneserv. Tartumaa Alatskivi, Haaslava, Kambja, Laeva, Luunja, Meeksi, Mäksa, Nõo, Peipsiääre, Piirissaare, Puhja, Tartu, Tähtvere, Vara, Võnnu ja Ülenurme vallad ning Elva, Kallaste ja Tartu linnad. Välja jääb enamik Rannu ja Rõngu vallast ning Konguta valla lääneosa. Table 2.2. Administrative units covered by the Viru- Peipsi catchment area County Municipalities of the Viru-Peipsi catchment area Ida-Viru (Eastern-Viru) Rural municipalities of Alajõe, Aseri, Avinurme, Iisaku, Illuka, Jõhvi, Kohtla, Kohtla-Nõmme, Lohusuu, Lüganuse, Maidla, Mäetaguse, Sonda, Toila, Tudulinna and Vaivara, towns of Jõhvi, Kiviõli, Kohtla-Järve, Narva- Jõesuu, Narva, Püssi and Sillamäe. Lääne-Viru (Western-Viru) The municipalities of Avanduse, Vihula, Viru-Nigula, Haljala, Kadrina, Sõmeru, Rägavere, Rakvere, Rakke, Vinni, Väike-Maarja and Laekvere and the towns of Rakvere, Kunda and Tamsalu are fully included; most of the territory of Tamsalu and Saksi municipalities and the town of Tapa are excluded. Järva Jõgeva Tartu Most of Koeru municipality, the eastern part of Koigi municipality and the south-eastern corner of Järva-Jaani municipality belong to the catchment area. Jõgeva, Kasepää, Pajusi, Pala, Palamuse, Puurmani, Saare, Tabivere and Torma municipalities and the towns of Jõgeva, Mustvee and Põltsamaa are entirely included. The western edge of Põltsamaa municipality is excluded. Alatskivi, Haaslava, Kambja, Laeva, Luunja, Meeksi, Mäksa, Nõo, Peipsiääre, Piirissaare, Puhja, Tartu, Tähtvere, Vara, Võnnu and Ülenurme municipalities and the towns of Elva, Kallaste and Tartu are entirely included in the area. Most of the territory of Rannu and Rõngu municipalities and the western part of Konguta municipality are excluded. Põlvamaa Valgamaa Võrumaa Viljandimaa Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mikitamäe, Mooste, Orava, Põlva, Räpina, Valgjärve, Vastse-Kuuste, Veriora ja Värska vallad ning Põlva ja Räpina linnad. Enamik Palupera vallast ja Otepää valla põhjaosa. Meremäe, Lasva ja Võru vallad ning Võru linn tervikuna, enamus Vastseliina vallast, Haanja ja Sõmerpalu valdade põhjaosa ning Urvaste ja Rõuge valdade kirdeosad, mis kokku moodustavad veidi alla poole maakonna territooriumist. Ligi pool Kolga-Jaani vallast. Põlva Valga Võru Viljandi Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mikitamäe, Mooste, Orava, Põlva, Räpina, Valgjärve, Vastse-Kuuste, Veriora and Värska rural municipalities and the towns of Põlva and Räpina. Most of Palupera municipality and the northern part of Otepää municipality belong to the district. All of Meremäe, Lasva and Võru municipalities and Võru town, most of Vastseliina municipality, the northern part of Haanja and Sõmerpalu municipalities and north-eastern parts of Urvaste and Rõuge municipalities are included, making up slightly less than a half of the county’s territory. Nearly a half of the Kolga-Jaani municipality belongs to the district. Harjumaa Loksa valla äärmine idaosa ja n-ö mõtteline Harju The easternmost part of Loksa municipality and osa Kuusalu vallast. part of Kuusalu municipality are included.
17 2.2 Maakasutus 2.2 Land use Piirkonnas elas 2002. aasta 1. jaanuari seisuga 484 tuhat inimest ehk ligi 35% kogu Eesti elanikkonnast. Kaks kolmandikku elanikest on koondunud Ida-Virumaale (36%) ja Tartumaale (30%). Rahvastiku suurem tihedus avaldab suuremat survet ka keskkonnale – ühelt poolt võib tekkida ressursside nappus (nt põhjavee alanduslehtrite kujunemine suurte veehaarete ümber), teiselt poolt suureneb reostuskoormus, mis halvendab keskkonnaseisundit ning halvemal juhul võib põhjustada tervisehädasid. Kuna vesi voolab ja paraku levib ka reostus sõltumata halduspiiridest, eeldab valglakeskne veemajandus erinevate maakondade ja valdade head koostööd. Ühiselt tuleb jõuda kokkuleppele, millises keskkonnas nad 15 aasta pärast elada tahavad – nt millised jõed tuleks kalajõgedena säilitada võimalikult puutumatutena, millistel jõgedel võib paise ja hüdroelektrijaamu säilitada, millist vett millise hinnaga tarbitakse, kus on vajalik tõhustada reovee puhastamist, kas veevarudest piisab majanduse arenguks jne. As of 1 January 2003, the population number of the area is 484 thousand, making up nearly 35% of the total population of Estonia. Two thirds of the population are aggregated in Ida-Viru County and Tartu County (36% and 30%, respectively). Bigger population density means also bigger pressure on the environment – on one hand, it may lead to scarcity of resources (e.g. formation of groundwater drawdown cones around big water intakes) and, on the other hand, it increases pollution load, which deteriorates the state of the environment and, in worse cases, may cause damage to human health (see the map of population density). As water flows and pollution spreads independently of administrative boundaries, water management based on river basins requires tight cooperation between different counties and municipalities. This requires a common understanding of the environment in which one wants to live during next 15 years – e.g. which rivers should be preserved intact as fish rivers, on which rivers can dams and hydro-electric power plants be preserved, what will be the quality and the price of water consumed, where is it necessary to improve wastewater treatment, are the water resources sufficient for economic development, etc. 2.2 Maakasutus 2.2 Land use Lisaks rahvastiku asustustihedusele mõjutab veekogude ja põhjavee seisundit otseselt ka maakasutus. Näiteks viljakate muldadega aladel, kus põllumaa osatähtsus on tavaliselt keskmisest suurem, võib põllumajandus olla oluline põhja- ja pinnavee mõjutaja. Statistikaameti andmetel moodustab Eestis haritav põllumaa kogu põllumajandusmaast ligi 68%, rohumaa 30% ja muu põllumajandusmaa 2%. Viru- Peipsi alamvesikonda jäävad neli maakonda, kus põllumajandusmaa osatähtsus on üle Eesti keskmise (34 %) (joonis 2.1). In addition to population density, the status of surface waters and groundwater is directly influenced also by land use. For example in areas with fertile soil, where the share of cultivated land exceeds the average, agriculture may be an important polluter of surface water and groundwater. According to the data of the Estonian Statistical Office, cultivated land makes up nearly 68% of the total agricultural land, while grasslands make up 30% and other agricultural land – 2%. The Viru-Peipsi catchment area includes four counties where the share of agricultural land exceeds the Estonian average (34 %) (Figure 2.1).
Page 1: Viru-Peipsi veemajanduskava • Vee
Page 4 and 5: 2 Eesti Vabariigi Keskkonnaministee
Page 6 and 7: Sisukord 4 Content põhjal, millel
Page 9: 7 1 Sissejuhatus Introduction
Page 12 and 13: 10 1. Sissejuhatus 1. Introduction
Page 15: 13 2 Viru-Peipsi veemajanduspiirkon
Page 20 and 21: 18 2.3 Maastikud 2.3 Landscapes Eur
Page 22 and 23: 2.4 Inimmõju 20 2.4 Human impact J
Page 24 and 25: 2.4 Inimmõju 22 2.4 Human impact T
Page 26 and 27: 2.4 Inimmõju 24 2.4 Human impact A
Page 29 and 30: 3. Pinnavesi 27 3. Surface water 3.
Page 31 and 32: 3.1 Järved 29 3.1 Lakes Järvede,
Page 33 and 34: 3.1.1 Peipsi järv 31 3.1.1 Lake Pe
Page 35 and 36: 3.1.1 Peipsi järv 33 3.1.1 Lake Pe
Page 37 and 38: 3.1.2 Lämmijärv ja Pihkva järv 3
Page 39 and 40: 3.1.2 Lämmijärv ja Pihkva järv 3
Page 41 and 42: 3.1.4 Väikejärved 39 3.1.4 Small
Page 43 and 44: 3.1.4 Väikejärved 41 3.1.4 Small
Page 45 and 46: 3.2.1 Ülevaade jõgedest ja nende
Page 47 and 48: 3.2.2 Jõgede keemiline seisund 45
Page 49 and 50: 3.2.3 Jõgede ökoloogilist seisund
Page 55 and 56: 3.2.4 Jõgede ökoloogiline seisund
Page 57 and 58: 3.2.4 Jõgede ökoloogiline seisund
Page 59 and 60: 3.3 Rannikumeri 57 3.3 Coastal wate
Page 61 and 62: 3.3.1 Rannikumere tüpiseerimine 59
Page 63 and 64: 3.3.1 Rannikumere tüpiseerimine 61
Page 65 and 66: 3.3.2 Rannikuvee kvaliteediklassid
Page 67 and 68: 3.3.2 Rannikuvee kvaliteediklassid
Page 69 and 70:
3.3.2 Rannikuvee kvaliteediklassid
Page 71 and 72:
3.3.3 Viru rannikumere ökoloogilin
Page 73:
3.3.3 Viru rannikumere ökoloogilin
Page 77 and 78:
4. Põhjavesi 75 4.1 General descri
Page 79 and 80:
4.1 Põhjaveekogumite üldiseloomus
Page 81 and 82:
Page 83 and 84:
Page 85 and 86:
4. Põhjavesi 83 4. Groundwater Tab
Page 87 and 88:
4.3 Põhjavett mõjutavad tegurid 8
Page 89 and 90:
87 4.4 Põhjavee seisundi hinnang 4
Page 91 and 92:
Page 93:
Page 97 and 98:
95 5. Kokkuvõte 5. Summary 5. Kokk
Page 99 and 100:
97 5. Kokkuvõte 5. Summary nõuete
Page 101 and 102:
99 Lisa 1 Annex 1
Page 103 and 104:
101 Lisa 1 Annex 1 Lisa 1 Annex 1 V
Page 105 and 106:
103 Lisa 1 Annex 1 lastiku seisundi
show all

Viru-Peipsi veemajanduskava - Keskkonnaministeerium

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?