Viru-Peipsi veemajanduskava - Keskkonnaministeerium

3.1.4 Väikejärved
39
3.1.4 Small lakes
Veehoidla on fütoplanktonivaene veekogu, mis
võib olla osaliselt tingitud konkurentsist suurtaimestikuga.
Zooplankton on veehoidlas ilmselt alla
surutud arvukate noorkalade poolt. Liigirikas
põhjaloomastik ja eriti rändkarbi arvukas esinemine
näitab, et veekogu on suhteliselt puhas.
Vohav suurtaimestik on küll biofiltriks mitmesugustele
reoainetele, kuid takistab veekogu kalamajanduslikku
kasutamist.
Kaasaegsed andmed veehoidla kalastiku kohta puuduvad.
Taimestikurikka veekoguna on veehoidla
sobivaks elupaigaks eelkõige haugile, samuti ahvenale
ja särjele. Kuna põhjaloomastikus moodustavad
suure osa hironomiidide vastsed, peaksid siin
olema soodsad kasvutingimused bentostoidulistele
kaladele nagu latikas, roosärg ja linask.
The Narva Reservoir is poor in phytoplankton,
which may be partly due to competition with
macrophytes. Zooplankton is probably suppressed
in the reservoir by abundant young fish. Speciesrich
zoobenthos and abundance of the zebra
mussel indicate a clean water body. Proliferous
macroflora acts as a biofilter for various pollutants,
but it inhibits the use of the water body for
fisheries.
Up-to-date data on the fish fauna of the reservoir
are lacking. Being a water body rich in vegetation,
the reservoir would be a suitable habitat
first of all for pike but also for perch and roach.
As a big part of the reservoir’s zoobenthos consists
of chironomid larvae, the conditions here
should be suitable for benthos-eating fish such as
bream, red-eye and tench. However, organisation
of fishing is complicated due to plant thickets
and littered bottom of the reservoir.
3.1.4 Väikejärved
Projekti raames anti üldhinnang 103 väikejärve
kohta. Hinnati järvi pindalaga üle 10 ha ja lisaks
mõningaid ökoloogiliselt või puhkemajanduslikult
väärtuslikke järvi. Mõned üle 10 ha järved jäid
andmete puudumisel hindamata. Põhiliselt kasutati
olemasolevat limnoloogilist andmebaasi, lisaks toimusid
täiendavad uuringud 8 järvel (Imatu, Jõksi,
Karsna, Kõvera, Laiuse Kivijärv, Puhatu, Räätsma,
Viisjaagu).
Hinnatud väikejärvedest on 9% väga heas, 48%
heas, 39% rahuldavas ja 4% halvas kvaliteediklassis,
kusjuures märkimisväärne on mitmete
Vooremaa järvede rahuldav ökoloogiline seisund.
Järved, mille kvaliteediklass on heast seisundist
halvem, on enamikel juhtudel oluliselt
inimtegevusest mõjutatud (lähedal asuvad kas
inimasulad või muud suured punktreostusallikad)
või on tegemist väga tundliku ökosüsteemiga järvega
(5. tüüp). Mõningatel juhtudel pole seisund
küll halb, kuid viimase poole sajandi jooksul on
järve seisund siiski väga palju muutunud. Selline
on näiteks olukord Kurtna järvedes, mida mõjutavad
Vasavere veehaare ja kaevandused.
3.1.4 Small lakes
The total of 103 small lakes were assessed under
the project. Lakes with the area exceeding 10 ha
and also a few other lakes of ecological or recreational
value were assessed. Some of the lakes of
over 10 ha were left out due to the lack of data.
The assessment was based mainly on the existing
limnological database. Additional studies were
carried out on 8 lakes (Imatu, Jõksi, Karsna, Kõvera,
Laiuse Kivijärv, Puhatu, Räätsma, Viisjaagu).
Of the small lakes assessed, 9 % belong to high
quality class, 48 % to good, 39 % to moderate
and 4 % belong to poor quality class. It is noteworthy
that the ecological status of several lakes
of the Vooremaa drumlin region is moderate. The
WFD requires that measures must be taken for
improving their condition.
The lakes whose quality class is worse than good
are in most cases under significant human impact
(either human settlements or other big point pollution
sources are located nearby) or their ecosystems
are very sensitive (WFD type 5). In some
cases the status is not poor but it has significantly
changed over the last half-century. This is
the situation, for instance, in Kurtna Lakes, which
are affected by the Vasavere water intake and
mine waters.