Viru-Peipsi veemajanduskava - Keskkonnaministeerium
Viru-Peipsi veemajanduskava - Keskkonnaministeerium
Viru-Peipsi veemajanduskava - Keskkonnaministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
96<br />
5. Kokkuvõte 5. Summary<br />
loogiate kasutuselevõtust. Ajavahemikul 1995–<br />
2002 vähenes nimetatud maakondade veetarbimine<br />
tööstuses ja olmes vastavalt 1,7 ja 2,1<br />
korda.<br />
Piirkonna veetarve kaetakse peamiselt põhjavee<br />
arvelt. Lisaks olmele, tööstusele ja põllumajanduse<br />
veetarbimisele avaldab põhjaveevarudele märkimisväärset<br />
survet karjääridest ja kaevandustest välja<br />
pumbatav vesi, mille kogus sõltub lisaks kaevandatavate<br />
alade suurusele ka aasta sademete hulgast.<br />
Kuigi ka need kogused on viimasel aastakümnel<br />
koos põlevkivi kaevandamisega vähenenud,<br />
moodustas kaevandustest ja karjääridest välja<br />
pumbatav vesi 2002. aastal 3/4 kogu piirkonna<br />
põhjaveevõtust.<br />
Sarnaselt veevõtuga on vähenenud ka heitveekogused<br />
ja reostuskoormused. Tööstuse ja asulate<br />
heitveega veekogudesse juhitava orgaanilise aine<br />
ja fosfori kogused on vaadeldavas kuues maakonnas<br />
vähenenud vastavalt 3,7 ja 2,6 korda, naftasaaduste<br />
osas üle nelja korra ning ühealuseliste<br />
fenoolide reostuskoormus üle viie korra. Lisaks<br />
tööstusele on toimunud suured muudatused ka olmereovee<br />
puhastamises – valminud on mitmed<br />
uued reoveepuhastid, mis on vähendanud ka<br />
reostuskoormust.<br />
Piirkonna järvestik on mitmekesine ja arvukas.<br />
Kõige tähtsam on Euroopa suuruselt neljas järv<br />
<strong>Peipsi</strong> pindalaga 3555 km 2 , millest Eesti territooriumile<br />
jääb 1570 km 2 . Lisaks <strong>Peipsi</strong>le leidub arvukalt<br />
väikejärvi (eriti Haanja ja Otepää kõrgustikel)<br />
ja järvestikke (Vooremaa järved, Kurtna järved<br />
jt). Kokku on projektipiirkonnas üle 1 ha suurusi<br />
järvi 747 järve, neist 112 järve pindalaga 10–<br />
50 ha ja 30 järve pindalaga üle 50 ha. Järved on<br />
enamikus madalad (alla 20 m), sügavaimaks on<br />
Haanja kõrgustikul piirkonna lõunapiiril paiknev<br />
Rõuge Suurjärv, mis oma 38 m veesambaga on<br />
ühtlasi Eesti sügavaim järv.<br />
<strong>Peipsi</strong> järve näol on tegemist Euroopa ühe suurema<br />
järve ja piiriveekoguga, mida on põhjalikult<br />
uuritud nii Eesti ja Venemaa koostöös kui erinevate<br />
rahvusvaheliste projektide raames. Sellest<br />
hoolimata on järve klassifitseerimiseks kõigi VRD<br />
human impact on the environment has decreased<br />
rather than increased, or in some areas it has remained<br />
the same, which is probably due to the<br />
introduction of new environmentally friendly and<br />
more sustainable technologies. In 1995–2002, industrial<br />
and domestic water consumption decreased<br />
1.7 and 2.1 times, respectively.<br />
The water demand of the region is covered<br />
mainly by groundwater (Figure 2.3). In addition<br />
to domestic, industrial and agricultural water<br />
consumption, significant pressure is exerted on<br />
groundwater resources also by the water pumped<br />
out from pits and mines. The amount of such<br />
water depends on the size of mining areas and<br />
the amount of precipitation in the year concerned.<br />
Although abstraction of mine water has<br />
decreased along with decreased oil shale mining<br />
in the last decade, the water pumped out from<br />
mines and pits accounted for ¾ of the total abstraction<br />
of groundwater in the region in 2002.<br />
Similar to water abstraction, also the wastewater<br />
volumes and pollution loads have decreased. In<br />
the six counties observed, the amounts of organic<br />
matter and phosphorus discharged into water<br />
bodies with industrial and municipal wastewater<br />
have decreased 3.7 and 2.6 times, respectively<br />
(Figures 2.4 and 2.5). Discharge of oil products<br />
has decreased more than four times and pollution<br />
load from monophenols – more than fivefold. In<br />
addition to industry, great changes have taken<br />
place also in domestic wastewater treatment —<br />
several new treatment plants have been commissioned,<br />
which has reduced the pollution load.<br />
The lakes of the project area are diverse and numerous.<br />
The most important lake here is Lake<br />
<strong>Peipsi</strong>, the fourth-largest lake in Europe. The surface<br />
area of <strong>Peipsi</strong> is 3555 km 2 , of which 1570<br />
km 2 fall within the territory of Estonia. There are<br />
also many small lakes in the area (especially in<br />
the Haanja and Otepää uplands) and also lake<br />
systems (lakes of Vooremaa, Kurtna lakes, etc.). In<br />
total, the project area encompasses 747 lakes<br />
with a surface area of over 1 ha, with 112 of<br />
these having a surface area of 10–50 ha and 30<br />
lakes exceeding 50 ha. Most of the lakes are<br />
shallow (less than 20 m). The deepest lake is<br />
Rõuge Suurjärv at the southern border of the region,<br />
in Haanja Upland. The lake is 38 metres