Viru-Peipsi veemajanduskava - Keskkonnaministeerium

3.2.4 Jõgede ökoloogiline seisund
54
3.2.4 The Ecological Status of Rivers
VRDs on veekogudele avaldatava inimtegevuse
morfoloogilise ja hüdroloogilise mõju iseloomustamiseks
toodud sisse spetsiaalne mõiste – „oluliselt
muudetud veekogu“ ehk pinnaveekogu, mis
on inimtegevusest põhjustatud füüsiliste muudatuste
tõttu oluliselt muutunud ning ei saa oma
olemuse tõttu saavutada head ökoloogilist seisundit.
Selliste veekogude jaoks tuleb „hea ökoloogilise
seisundi“ asemel määratleda „hea ökoloogiline
potentsiaal“. Siinjuures tuleb rõhutada,
et veekogu võib määrata oluliselt muudetuks
ainult füüsiliste muutuste tõttu, mitte halva veekvaliteedi
ehk keemiliste muutuste põhjal. Samal
ajal ei ole mõtet määrata veekogu „oluliselt
muudetuks“ juhul, kui vaatamata füüsilistele
muutustele on veekogu ikkagi heas ökoloogilises
seisundis. Näiteks jõgi, mis 40 aastat tagasi sirgeks
kaevati, võib olla tänapäevaks oma hea ökolooglise
seisundi taastanud. Viru-Peipsi jõgedest
on esialgu määratud „oluliselt muudetuks“ Võhandu
jõe lõik Ruusast Räpina paisuni ja Pedja
jõgi Jõgevalt Härjanurme paisuni.
Eesti Looduhoiukeskuse hinnangul on Viru-Peipsi
piirkonna 28 jõel paisude näol kaladele 83 ületamatut
ja 12 raskesti ületatavat rändetõket. Jõgede
ökoloogilise seisundi hindamisel ei lähtutud
hea seisundi saavutamisel kaugeltki mitte kõikide
paisude likvideerimise nõudest. Nendel juhtudel,
kui paisul on oluline kultuurilooline, asulakujunduslik,
hüdroenergeetiline või mõni muu ühiskonna
seisukohast oluline funktsioon, nähti ette
paisu säilimine. Näitena võib tuua Põltsamaa jõe,
mille ökoloogiline hinnang on vaatamata heale
veekvaliteedile rahuldav. Põltsamaa jõe kalastikule
ja hüdromorfoloogilisele seisundile on äärmiselt
halvasti mõjunud mitmed jõele rajatud paisud.
Põltsamaa jõel on praegu 6 kaladele ületamatuks
rändetõkkeks olevat paisu: Ao ülemine ja
alumine pais (112 ja 113 km suudmest), Rutikvere
(63 km), Põltsamaa (38 km), Kamari ülemine
ja alumine pais (33 km). Paisud jagavad jõe
seitsmeks üksteisest isoleeritud jõelõiguks. Kõige
enam kahjustavad jõe kalavarusid Kamari paisud,
lõigates ülesvoolu jäävad jõeosad ära nii Põltsamaa
jõe alamjooksust kui ka tervest ulatuslikust
Emajõe-Peipsi-Võrtsjärve veesüsteemist. Kuna
Emajões ning enamikus selle suuremates lisajõge-
WFD has introduced a special term to characterise
the morphological and hydrological effect of human
activity on water bodies – “heavily modified
water body” or a surface water body significantly
changed due to the physical changes caused by
human activity and where “good ecological status”
cannot be achieved. For such rivers instead of
“good ecological status” the term “good ecological
potential” shall apply. It should be stressed here
that a water body can be classified heavily modified
water body solely due to the physical
changes. The low water quality or the chemical
changes cannot be the basis for the classification
“significantly modified”. At the same time there is
no point in classifying a water body as “heavily
modified” when despite the physical changes the
water body still has good ecological status. For instance,
a river that was straightened 40 years ago
may have restored the good ecological status by
now. The stretch in the Võhandu River from Ruusa
to the Räpina dam and the section in the Pedja
River from Jõgeva to the Härjanurme dam have
had the preliminary classification “heavily modified”
in Viru-Peipsi region.
Wildlife Estonia has estimated that there are 83
dams, definite obstacles to fishes and 12 dams
hard to pass during their migration. When assessing
the ecological status of the rivers, the dismantling
of all dams was not required in order to
achieve the good ecological status. In cases where
the dams have significant historical, aesthetic, hydropower
or any other function considered important
to the society, the dams will be preserved.
The Põltsamaa River serves as a good example.
The ecological status of the river is moderate despite
the good water quality. Several dams
erected in the river have adversely affected the
fish fauna and the hydromorphological status of
the river. There are 6 dams in the river at present.
They all block the movement of fish during the
migration period: the upper and the lower Ao
dams (112 and 113 km from the river mouth),
Rutikvere (63 km), Põltsamaa (38 km) and the
lower and the upper Kamari dams (33 km). The
dams divide the river into seven isolated water
bodies. The Kamari dams have the most harmful
effect since they cut the upstream stretches of
the river off from both, the lower course and the
extensive Emajõgi-Peipsi-Võrtsjärv water system.