Viru-Peipsi veemajanduskava - Keskkonnaministeerium

More documents

Recommendations

Info

3.2.3 Jõgede ökoloogilist seisundit määravad tegurid 50 3.2.3 Factors Determining Ecological Status of Rivers lasta, koguneb aastate jooksul paisjärve põhja hulgaliselt peeneid setteid. Suur osa liivast, savist, mudast ja jõevees sisalduvast orgaanilisest hõljumist, mida jõgi oma vooluga kaasa kannab, settib paisjärve põhja ning aastakümnetega moodustuvad tuhanded ja kümned tuhanded kuupmeetrid setteid. Paisu võimalikul avamisel uhutakse need setted kõik korraga allavoolu, mille tulemusena hävivad lühemaks või pikemaks ajaks kalade eluja sigimispaigad paisust allavoolu jäävatel kärestikel ning kiirevoolulistel lõikudel. Kuigi tegemist on ohuga, mis just nagu ei tohiks realiseeruda (enne paisjärve allalaskmist tuleb setted paisjärvest eemaldada) näitab praktika (ulatuslikud setetereostused Vainupea jõel 2000. a, Kunda ja Jägala jõel 2002. a), et tegemist on täiesti reaalse ohuga. ˆ Paisude mõju jõe hüdroloogilisele reziimile Oluliseks teguriks kalastiku jaoks on jõe vooluhulk. Limiteerivaks on seejuures jõe minimaalne vooluhulk madalveeperioodil. Paljudes meie jõgedes on just madalveeperioodide aegsed väikesed vooluhulgad kalastiku liigi- ja isendivaeguse peamiseks põhjuseks. Paisude rajamisel suureneb ˆ oluliselt oht jõe hüdroloogilise reziimi halvenemiseks allpool paise. Nagu praktika näitab, tekib paisu valdajal peaaegu alati mingil ajahetkel soov või vajadus jõe veevool ajutiselt peatada (näiteks paisjärves veetaseme tõstmiseks, paisu parandamiseks jne). Kui paisu kasutatakse elektrienergia tootmiseks, siis on perioodiline jõe vooluhulkade muutmine paisul tihti abinõuks, mis peab aitama arendajal elektritootmist jätkata ka madalveeperioodidel, mil vett jões püsivaks elektritootmiseks ei jätku. Nii tekib olukord, kus suures jões allpool paisu on vooluhulk ühel perioodil (siis, kui paisu peal toimub vee kogumine) vaid mõnikümmend liitrit sekundis, siis jälle paar kuupmeetrit sekundis (kogutud vesi lastakse läbi turbiinide paisust alla). Kaladele, nende noorjärkudele, marjale ja ˆ tegelikult kogu jõeelustikule on selline hüdroloogilise reziimi ebastabiilsus allpool paise otseselt hukatuslik. Näiteks lõhe, meri- ja jõeforelli mari areneb jõepõhjas olevates kudepesades umbes pool aastat (oktoobrist-aprillini). Seejuures piisab vaid ühekordsest lühiajalisest veevoolu sulgemisest paisul, et koetud mari häviks. In addition to the disappearance/decrease in the number of valuable habitats above, the dams have an adverse effect on the physical quality of the river below the dam. When a dam is not regularly opened during the spring and autumn floods, a great volume of fine sediments accumulate on the bottom of the artificial lake over the years. A great part of sand, clay, silt and suspended organic substances contained in the river water and carried with the flow, settles on the bottom of the reservoir and over the years thousands and tens of thousands of cubic meters of sediments are formed. Should the dam be opened, all these sediments are washed downstream and the habitats and reproduction areas of fishes located downstream of the dam in rapids or faster flowing stretches of rivers are destroyed for shorter or longer periods. Although it is a danger that should not come true (the sediments must be removed from the artificial lake prior to the lowering of the water table) the practical experience shows (extensive pollution by sediments on the Vainupea River in 2000, on the Kunda and Jägala rivers in 2002) that it is a real danger. Impact of dams on the hydrological regime The flow rate is a decisive factor for the fish fauna. The minimum flow rate during the dry season is a limiting factor. It is a fact that the low flow rates in our rivers during the dry season are the major cause of the reduction in abundance and number of species. The construction of dams notably increases the danger of the deterioration of the hydrological regime below dams. The experience has shown that at a certain time the operator of a dam wishes or needs to stop the flow temporarily (e.g. in order to rise the water level in the reservoir, to make repairs on the dam etc.). When the dam is used for hydropower production, the changes in the discharge regime are a measure to continue power production during the low water periods when there is not enough water. Thereby a situation is created where the flow regime downstream of hydropower reservoirs fluctuates notably. During one period (when water is collected into the reservoir) the flow below the dam may be tens of litres per second and when the water flows through turbines, large volumes of water (a couple of cubic meters per second) are discharged. These rapid and often extensive changes in the hydrological regime are det-
3.2.3 Jõgede ökoloogilist seisundit määravad tegurid 51 3.2.3 Factors Determining Ecological Status of Rivers Paisude mõju jõe veekvaliteedile Paisude puhul rõhutatakse vahel, et paisud parandavad jõgede veekvaliteeti, vähendades mineraalse fosfori ja lämmastiku hulka paisust allavoolu jäävas jõeosas. Paisud võivad tõepoolest parandada veekvaliteeti, aga mitte jõe, vaid eelkõige selle veekogu seisukohalt, kuhu jõgi suubub. Võrtsjärve, <strong>Peipsi</strong>sse ja Läänemerre võib mingil perioodil jõuda tõepoolest natuke vähem fosforit ja lämmastikku. Jõe enda veekvaliteeti aga paisud enamasti halvendavad, viies mineraalse fosfori ja lämmastiku paisjärvedes aineringesse ja põhjustades seal periooditi vetikate massilist vohamist. Paisjärves ja sellest allavoolu jäävates jõeosades kaasneb sellega reostus orgaaniliste ainetega, mis jõe kalastiku ja põhjaloomastiku seisukohalt on äärmiselt negatiivne. Vee füüsikalistest omadustest mõjutavad paisjärved jõe veetemperatuuri, tõstes seda suvel tavaliselt paari kraadi võrra. Forelli- ja harjusejõe tüüpi jõgedes, samuti jõgedes, kus esineb siirdelõhelisi, tuleb selliseid muutusi pidada kindlasti ebasoodsateks. Paisud on kaladele rändetõketeks ja isoleerivad jõed lõikudeks Siirdekalad (lõhe, meriforell, siirdesiig, jõesilm, vimb) elunevad meres, kuid koevad jõgedes. Samuti arenevad jõgedes nende noorjärgud. Kui siirdekalad jõgedes olevatele koelmutele ei pääse, siis nende asurkonnad hävivad. Siirdekalade rännete pikkusest annab tunnistust Kagu-Eesti jõgede – Peetri ja Vaidava jõe kalastik. Kuna paisud rändeteel puuduvad, siis sooritavad jõesilm, meriforell ja tõenäoliselt ka lõhe kuni 300 km pikkusi rändeid mööda Koivat ning Mustjõge kuni Peetri ja Vaidava jões asuvate koelmuteni. Varem jõudsid meres elunevad siirdekalad isegi Mustjõe ülemjooksule suubuvasse Pärlijõkke Sänna paisu alla (rändetee ca 310 km). Kuid rändevõimalused pole vajalikud vaid siirdekaladele. Tegelikult sooritab jõgedes rändeid enamik seal elunevaid kalaliike, erandiks on vaid mõned territoriaalse eluviisiga väiksed bentilised kalad (võldas, trulling). Enamasti ulatuvad jõgede püsikalastiku sigimis-, talvitus- ja turgutusränded paarikümne kilomeetrini, kohati aga isegi üle 100 km. rimental to fish, juveniles, and eggs and to the fauna and flora of the river. For instance, the incubation period of eggs of salmon, brown trout and sea trout lasts in redds for half a year (from October to May). To ensure the development of the embryo, sufficient water must flow through the area and the spawned eggs die because of just one short cut-off of the flow on the dam. Impact of dams on the water quality Sometimes it is stressed that dams improve the quality of water reducing the content of mineral phosphorus and nitrogen in the river below the dam. The dams may indeed improve the water quality not for the river but for the water body the river flows into. It is indeed possible that the amount of phosphorus and nitrogen carried by rivers to lakes Võrtsjärv and <strong>Peipsi</strong> and to the Baltic Sea is a little smaller. However, the dams usually have adverse effect on the quality of the river water. The mineral phosphorus and nitrogen enter the substance cycle in the impounded lakes and cause periodical algal blooms resulting in the pollution of the lake and the river below the dam with organic matter, which has detrimental effect upon the fishes and macroinvertebrates. As to the physical properties of the water, the impounded lakes influence the temperature of the river water, elevating it by some degrees in summer. Such changes are harmful for the trout-grayling stretches, also for the rivers where migratory salmonids occur. The regulation on the protection of habitats of salmonids and cyprinids allows the elevation of the temperature only by 1.5 degrees as the result of thermal discharge to the rivers protected as the habitat of salmonids. Dams are obstacles to fish migration and isolate rivers into stretches It is commonly known that migratory fishes (salmon, sea trout, European whitefish, river lamprey, vimba bream) habit the sea but spawn in the rivers. The spawning grounds are usually also the nursery areas. When the spawning grounds of migratory fish are inaccessible, the populations are destroyed. The fish fauna of the southeast rivers – Peetri and Vaidava is a good indication of the length of migration pathways. Since there are no dams blocking the migration, river lamprey, sea trout and probably also salmon travel the dis-
Page 1: Viru-Peipsi veemajanduskava • Vee
Page 4 and 5: 2 Eesti Vabariigi Keskkonnaministee
Page 6 and 7: Sisukord 4 Content põhjal, millel
Page 9: 7 1 Sissejuhatus Introduction
Page 12 and 13: 10 1. Sissejuhatus 1. Introduction
Page 15: 13 2 Viru-Peipsi veemajanduspiirkon
Page 18 and 19: 16 2.1 Haldusjaotus ja rahvastik 2.
Page 20 and 21: 18 2.3 Maastikud 2.3 Landscapes Eur
Page 22 and 23: 2.4 Inimmõju 20 2.4 Human impact J
Page 24 and 25: 2.4 Inimmõju 22 2.4 Human impact T
Page 26 and 27: 2.4 Inimmõju 24 2.4 Human impact A
Page 29 and 30: 3. Pinnavesi 27 3. Surface water 3.
Page 31 and 32: 3.1 Järved 29 3.1 Lakes Järvede,
Page 33 and 34: 3.1.1 Peipsi järv 31 3.1.1 Lake Pe
Page 35 and 36: 3.1.1 Peipsi järv 33 3.1.1 Lake Pe
Page 37 and 38: 3.1.2 Lämmijärv ja Pihkva järv 3
Page 39 and 40: 3.1.2 Lämmijärv ja Pihkva järv 3
Page 41 and 42: 3.1.4 Väikejärved 39 3.1.4 Small
Page 43 and 44: 3.1.4 Väikejärved 41 3.1.4 Small
Page 45 and 46: 3.2.1 Ülevaade jõgedest ja nende
Page 47 and 48: 3.2.2 Jõgede keemiline seisund 45
Page 49 and 50: 3.2.3 Jõgede ökoloogilist seisund
Page 51: 3.2.3 Jõgede ökoloogilist seisund
Page 55 and 56: 3.2.4 Jõgede ökoloogiline seisund
Page 57 and 58: 3.2.4 Jõgede ökoloogiline seisund
Page 59 and 60: 3.3 Rannikumeri 57 3.3 Coastal wate
Page 61 and 62: 3.3.1 Rannikumere tüpiseerimine 59
Page 63 and 64: 3.3.1 Rannikumere tüpiseerimine 61
Page 65 and 66: 3.3.2 Rannikuvee kvaliteediklassid
Page 71 and 72: 3.3.3 Viru rannikumere ökoloogilin
Page 73: 3.3.3 Viru rannikumere ökoloogilin
Page 77 and 78: 4. Põhjavesi 75 4.1 General descri
Page 79 and 80: 4.1 Põhjaveekogumite üldiseloomus
Page 85 and 86: 4. Põhjavesi 83 4. Groundwater Tab
Page 87 and 88: 4.3 Põhjavett mõjutavad tegurid 8
Page 89 and 90: 87 4.4 Põhjavee seisundi hinnang 4
Page 91 and 92: 89 4.4 Põhjavee seisundi hinnang 4
Page 93: 91 4.4 Põhjavee seisundi hinnang 4
Page 97 and 98: 95 5. Kokkuvõte 5. Summary 5. Kokk
Page 99 and 100: 97 5. Kokkuvõte 5. Summary nõuete
Page 101 and 102: 99 Lisa 1 Annex 1
Page 103 and 104:
101 Lisa 1 Annex 1 Lisa 1 Annex 1 V
Page 105 and 106:
103 Lisa 1 Annex 1 lastiku seisundi
show all

Viru-Peipsi veemajanduskava - Keskkonnaministeerium

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?