Viru-Peipsi veemajanduskava - Keskkonnaministeerium
Viru-Peipsi veemajanduskava - Keskkonnaministeerium
Viru-Peipsi veemajanduskava - Keskkonnaministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
95<br />
5. Kokkuvõte 5. Summary<br />
5. Kokkuvõte<br />
5. Summary<br />
<strong>Viru</strong>-<strong>Peipsi</strong> veemajanduspiirkond hõlmab 38%<br />
Eesti territooriumist (ilma rannikumereta), olles<br />
seega Eesti suurimaks, kuid kahjuks ka kõige teravamate<br />
keskkonnaprobleemidega veemajanduspiirkonnaks.<br />
Tegemist on ka rahvusvahelise vesikonnaga,<br />
mis saab ühtlasi Euroopa Liidu üheks<br />
idapoolsemaks veemajanduspiirkonnaks ning mille<br />
veevarude kasutamist ja kaitset tuleb korraldada<br />
koostöös Venemaaga.<br />
<strong>Viru</strong>-<strong>Peipsi</strong> veemajanduspiirkond hõlmab kas osaliselt<br />
või tervikuna 19 linna ja 89 valda kümnes<br />
maakonnas. Piirkonnas elas 2002. aasta 1. jaanuari<br />
seisuga 484 tuhat inimest ehk ligi 35% kogu<br />
Eesti elanikkonnast. Kaks kolmandikku elanikest<br />
on koondunud Ida-<strong>Viru</strong>maale (36%) ja Tartumaale<br />
(30%).<br />
Viimase kümne aasta jooksul on keskkonnale avaldatava<br />
inimmõju ulatus ja iseloom oluliselt muutunud.<br />
1990. aastate alguses langes tööstus- ja põllumajandustoodang<br />
– näiteks loomade arv vähenes<br />
ligi poole võrra ja väetiste tarbimine 3–4 korda;<br />
tööstuses vähenes nt põlevkivi kaevandamine<br />
1991–1995. a 19,6 miljonilt tonnilt 12,1 miljoni<br />
tonnini, millega seoses vähenes kaevandustest ja<br />
karjääridest väljapumbatava vee kogus 1,3 korda<br />
ja elektrijaamade jahutusvee kogus 2 korda. Veetarbimine<br />
tööstuses (v.a jahutusvesi ja kaevandusvesi)<br />
vähenes 2,6 ja olmes 1,3 korda. 1995. aastast<br />
algas majanduskasv, mis on jätkunud käeoleva<br />
ajani.<br />
Vaatamata SKP ja tööstustoodangu kasvule ning<br />
majanduselu üldisele elavnemisele on inimmõju<br />
keskkonnale pigem kahanenud või mõnes valdkonnas<br />
jäänud samaks, mis on tingitud ilmselt<br />
uute keskkonnasõbralike ja säästlikumate tehno-<br />
The <strong>Viru</strong>-<strong>Peipsi</strong> catchment area encompasses 38%<br />
of the territory of Estonia (coastal sea excluded),<br />
thus being the largest river basin district in Estonia<br />
and, unfortunately, also the one with the severest<br />
environmental problems. It is a transboundary<br />
river basin district which will also become<br />
one of the easternmost river basin districts<br />
in the European Union and where the use and<br />
protection of water resources needs to be arranged<br />
in cooperation with Russia.<br />
The <strong>Viru</strong>-<strong>Peipsi</strong> catchment area includes either<br />
the whole or part of 19 towns and 89 rural municipalities<br />
in 10 counties. As of 1 January 2003,<br />
the population number of the area is 484 thousand,<br />
making up nearly 35% of the total population<br />
of Estonia. Two thirds of the population are<br />
aggregated in Ida-<strong>Viru</strong> County and Tartu County<br />
(36% and 30%, respectively).<br />
Within the last decade, the scale and nature of<br />
human impact on the environment has significantly<br />
changed. At the beginning of the 1990ies<br />
there was a fall in industrial and agricultural output<br />
– e.g. the number of cattle decreased by<br />
nearly a half and consumption of fertilisers decreased<br />
3–4 times. Annual output of oil shale<br />
mining fell in 1991–1995 from 19.6 million to<br />
12.1 million tons. As a result, the volume of water<br />
pumped out of mines and open pits decreased<br />
1.3 times and the volume of cooling water used<br />
in power plants decreased twofold. Industrial water<br />
consumption (except cooling water and mine<br />
water) decreased 2.6 times and domestic water<br />
consumption – 1.3 times. A new economic<br />
growth started in 1995 and has continued to<br />
date.<br />
Despite an increase in GDP and industrial production<br />
and general enlivening of economic life,