Viru-Peipsi veemajanduskava - Keskkonnaministeerium

More documents

Recommendations

Info

3.2.3 Jõgede ökoloogilist seisundit määravad tegurid 52 3.2.3 Factors Determining Ecological Status of Rivers Üheks lahenduseks, mis võiks aidata leevendada kalade rändeprobleeme paisude juures, on kalateed. Paraku Eestis senini puudub positiivne kogemus reaalselt funktsioneeriva kalatee osas – vähesed olemasolevad kalateed praktikas ei tööta. Paisud ja hüdroenergeetika kalanduslikult väärtuslikel jõgedel Paisudel on vooluvete kalastikule väga ulatuslikud negatiivsed mõjud. Peamine surve uute paisude rajamiseks tuleneb tavaliselt just arendajate soovist alustada rajatavate paisude juures hüdroelektrienergia tootmist. Samas on paisude hüdroenergeetilisest kasutamisest saadav võimalik tulu Eesti tingimustes enamasti minimaalne. Eesti jõgede (v.a Narva jõgi) summaarne tehniliselt kasutatav hüdroenergeetiline potentsiaal on 0,5–1% Eesti praegusest elektrienergia tarbimisest (samasuguse koguse elektrienergiat annaksid 10–20 rannikule paigaldatavat kaasaegset tuulikut). Selle hüdroenergeetilise potentsiaali ärakasutamine eeldab peaaegu kõigi meie jõgede totaalset paisutamist. Paraku pole toodetav hüdroenergia püsivalt kättesaadav, vaid reeglina kuni 2/3 ajast aastas (madalveeperioodidel vett hüdroelektrienergia tootmiseks enamikus jõgedes ei jätku). Seega on hüdroenergeetikal Eestis teatud perspektiiv vaid üksiku arendaja seisukohast vaadatuna (eeldusel, et arendaja ei pea kompenseerima loodusele tekitatavat kahju), ühiskonna jaoks tervikuna on asi küsitava väärtusega. Ainus jõgi Eestis, millel on ühiskonna seisukohalt tõepoolest reaalne hüdroenergeetiline potentsiaal, on Narva jõgi (kuni 5% Eesti elektrienergia tarbimisest), kuid sellest 80% on juba ära kasutatud Vene poolel oleva Narva HEJ poolt. Kopra mõju jõgede kalastiku seisundile Kopra mõju jõgede kalastikule on analoogne inimese ehitatud paisudele. Peamine vahe on selles, et kui inimene rajab paise peamiselt suurematele jõgedele, siis kobras suudab paisutada vaid väiksemaid jõgesid ja ojasid (minimaalne vooluhulk madalveeperioodidel on
3.2.4 Jõgede ökoloogiline seisund 53 3.2.4 The Ecological Status of Rivers kus Eestis tõuseb juba teist aastakümmet ning tõusutrend jätkub. Optimaalne arvukuse tase, mille puhul liik pole ohustatud, kuid olulisi keskkonnakahjustusi liigi olemasolevad asurkonnad ei põhjusta, on praeguseks kaugelt ületatud ning koprast on saanud meie väikeste ja keskmiste jõgede seisundi üks peamisi mõjutajaid. Samas paiknevad kaladele olulised kudealad tihti just väikestes jõgedes ning kui sigimis- ja noorjärkude kasvualad pole kättesaadavad või noorkalad hukkuvad, kannatab seeläbi kalastik ka suurtes jõgedes, järvedes ning rannikumeres. The Narva River is the only river in Estonia with actual hydropower potential (up to 5% of the total electricity demand in Estonia) beneficial to the whole society but 80% of it has already been utilised by Narva Hydropower Plant located in Russia. Effect of beaver on fish fauna The effect of the beaver is analogous to that of the dams constructed by human beings. The main difference is that when the humans construct dams on larger rivers, the beaver is only able to impound smaller streams and brooks (the minimum flow rate during the low water periods is < 0.3 m 3 /s and the annual average is
Page 1:
Viru-Peipsi veemajanduskava • Vee
Page 4 and 5: 2 Eesti Vabariigi Keskkonnaministee
Page 6 and 7: Sisukord 4 Content põhjal, millel
Page 9: 7 1 Sissejuhatus Introduction
Page 12 and 13: 10 1. Sissejuhatus 1. Introduction
Page 15: 13 2 Viru-Peipsi veemajanduspiirkon
Page 18 and 19: 16 2.1 Haldusjaotus ja rahvastik 2.
Page 20 and 21: 18 2.3 Maastikud 2.3 Landscapes Eur
Page 22 and 23: 2.4 Inimmõju 20 2.4 Human impact J
Page 24 and 25: 2.4 Inimmõju 22 2.4 Human impact T
Page 26 and 27: 2.4 Inimmõju 24 2.4 Human impact A
Page 29 and 30: 3. Pinnavesi 27 3. Surface water 3.
Page 31 and 32: 3.1 Järved 29 3.1 Lakes Järvede,
Page 33 and 34: 3.1.1 Peipsi järv 31 3.1.1 Lake Pe
Page 35 and 36: 3.1.1 Peipsi järv 33 3.1.1 Lake Pe
Page 37 and 38: 3.1.2 Lämmijärv ja Pihkva järv 3
Page 39 and 40: 3.1.2 Lämmijärv ja Pihkva järv 3
Page 41 and 42: 3.1.4 Väikejärved 39 3.1.4 Small
Page 43 and 44: 3.1.4 Väikejärved 41 3.1.4 Small
Page 45 and 46: 3.2.1 Ülevaade jõgedest ja nende
Page 47 and 48: 3.2.2 Jõgede keemiline seisund 45
Page 49 and 50: 3.2.3 Jõgede ökoloogilist seisund
Page 51 and 52: 3.2.3 Jõgede ökoloogilist seisund
Page 53: 3.2.3 Jõgede ökoloogilist seisund
Page 57 and 58: 3.2.4 Jõgede ökoloogiline seisund
Page 59 and 60: 3.3 Rannikumeri 57 3.3 Coastal wate
Page 61 and 62: 3.3.1 Rannikumere tüpiseerimine 59
Page 63 and 64: 3.3.1 Rannikumere tüpiseerimine 61
Page 65 and 66: 3.3.2 Rannikuvee kvaliteediklassid
Page 71 and 72: 3.3.3 Viru rannikumere ökoloogilin
Page 73: 3.3.3 Viru rannikumere ökoloogilin
Page 77 and 78: 4. Põhjavesi 75 4.1 General descri
Page 79 and 80: 4.1 Põhjaveekogumite üldiseloomus
Page 85 and 86: 4. Põhjavesi 83 4. Groundwater Tab
Page 87 and 88: 4.3 Põhjavett mõjutavad tegurid 8
Page 89 and 90: 87 4.4 Põhjavee seisundi hinnang 4
Page 91 and 92: 89 4.4 Põhjavee seisundi hinnang 4
Page 93: 91 4.4 Põhjavee seisundi hinnang 4
Page 97 and 98: 95 5. Kokkuvõte 5. Summary 5. Kokk
Page 99 and 100: 97 5. Kokkuvõte 5. Summary nõuete
Page 101 and 102: 99 Lisa 1 Annex 1
Page 103 and 104: 101 Lisa 1 Annex 1 Lisa 1 Annex 1 V
Page 105 and 106:
103 Lisa 1 Annex 1 lastiku seisundi
show all

Viru-Peipsi veemajanduskava - Keskkonnaministeerium

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?