Viru-Peipsi veemajanduskava - Keskkonnaministeerium

More documents

Recommendations

Info

3.3.1 Rannikumere tüpiseerimine 58 3.3.1 Typology of coastal waters 3.3.1 Rannikumere tüpiseerimine 3.3.1 Typology of coastal waters Rannikumere hea ökoloogilise seisundi tagamiseks on vajalik veemajanduskavade koostamise ühe etapina välja töötada ökoloogilise klassifikatsiooni süsteem Eesti rannikumere jaoks. Kriteeriumid, mille kohaselt veekvaliteedi klassid on määratud, võivad olla erinevad erinevat looduslikku tüüpi merealade jaoks. Rannikumere tüübid määratakse hüdrofüüsikaliste ja geomorfoloogiliste parameetrite järgi, mis iseloomustavad rannikumere erinevate piirkondade looduslikke tingimusi. Läänemereäärsed riigid on kokku leppinud, et rannikumere tüpiseerimiseks kasutatakse VRD-s toodud tüpoloogia süsteemi B. Kohustuslikud parameetrid nimetatud süsteemis on loodete ulatus ja soolsus. Valikulisi parameetreid soovitatakse kasutada kindlas järjekorras, kuni kogu rannikumeri on tüüpidesse jaotatud. Läänemere jaoks (kus looded praktiliselt puuduvad) on välja töötatud alljärgnev parameetrite nimistu koos tüüpidesse jagamise kriteeriumitega (jättes välja nimistust ka hoovuse kiiruse, mis võib olla oluline ainult väinades): • soolsus – < 0,5 – 0,5 kuni 5–6 – 5–6 kuni 18–20 – 18–20 kuni 30 – > 30 • sügavus – < 30 m – > 30 m • avatus lainetusele – ülimõjutatud – väga mõjutatud – mõjutatud – vähe mõjutatud – varjuline – väga varjuline • segunemistingimused – pidevalt segunenud – ajutiselt kihistunud – pidevalt kihistunud • vee viibeaeg – päevad – nädalad – kuud kuni aastad • põhjasetete iseloom To ensure a good ecological status of coastal sea, it is necessary to develop an ecological classification system for the Estonian coastal waters in the framework of preparing water management plans. Criteria for determining water quality classes may vary between sea areas of different natural type. The types of coastal sea are determined on the basis of hydrophysical and geomorphological parameters characterising the natural conditions in different regions of coastal sea. The Baltic Sea countries have agreed to use the typology system B of the WFD for classifying the coastal waters. In this system, obligatory parameters are tidal range and salinity. It is recommended that optional parameters be used in a specific order until the entire coastal sea is differentiated into types. For the Baltic Sea, where there is practically no tidal activity, the following list of parameters and criteria for type differentiation have been developed (excluding also current velocity, which may be of importance only in straits): • salinity – < 0,5 – 0,5 to 5–6 – 5–6 to 18–20 – 18–20 to 30 – > 30 • depth – < 30 m – > 30 m • wave exposure – extremely exposed – very exposed – exposed – moderately exposed – sheltered – very sheltered • mixing conditions – permanently fully mixed – partially stratified – permanently stratified • residence time – days – weeks – months to years • substratum – mud – silt – sand – gravel
3.3.1 Rannikumere tüpiseerimine 59 3.3.1 Typology of coastal waters – muda-savi – liiv-kruus – kaljune – vahelduv • jääkatte kestus – ebaregulaarne – < 90 päeva – 90–150 päeva – > 150 päeva Soolsus Merevee soolsus on üheks teguriks, mis määrab mereelustiku liigilise koosseisu. Samuti saab teatavaid liike kasutada keskkonnaseisundi indikaatoritena ainult kindlas soolsuse vahemikus. Teisalt saab soolsuse põhjal otsustada maismaalt pärineva mageda vee osakaalu üle meres, mis omakorda on määravaks toitainete looduslike sisalduste (foonitingimuste) jaoks. Viru-Peipsi piirkonda jääb Soome lahe keskosa rannikumeri (Eru lahe keskosast kuni Narva jõe suudmeni, joonis 3.4). Rannikumere seire andmetel on keskmine soolsus Narva jõe suudmest kuni Purtse jõe suudmeni alla 5 (soolsuse skaala PSS-78 kohaselt on soolsus ühikuta suurus, mis oma arvväärtuselt on ligikaudu võrdne varem kasutusel olnud ühikuga promill), Purtse jõe suudmest lääne poole kuni Suurupi poolsaareni jääb aga vahemikku 5 kuni 6. Kuna väljapakutud kriteeriumite alusel on oligohaliinset ja mesohaliinset rannikumere tüüpi eraldavaks kriteeriumiks soolsuse väärtus 5–6, siis võib piiri kahe rannikumere tüübi vahel Soome lahes asetada suhteliselt laiale alale – Purtse jõe suudmealalt idas kuni Suurupi poolsaareni läänes. Sügavus Rannikuvee iseloomulik sügavus sõltub nii nõlva kaldest kui ka rannikuvee ulatusest. Narva lahe piires (kuni Mahu sadamani) asetseb territoriaalmere lähtejoon väga lähedal rannikule (kuna puuduvad saared ja rannajoon ei ole liigestatud) ja rannikuvee sügavus on alla 30 m. Letipea neemest lääne poole määravad Eesti sisemere piiri saared (põhjapoolseim nendest on Vaindloo saar) või väljaulatuvad poolsaare tipud. Alates Hara lahest on ka nõlva kalle väga suur ja süvikud on rannikule suhteliselt lähedal ning suur osa rannikuveest on sügavusega üle 30 m. Rannikumere tüü- – cobble – hard rock – mixed sediment • duration of ice coverage – irregular – < 90 days – 90–150 days – > 150 days Salinity Salinity of marine water is one of the factors determining the species composition of marine biota. Also, certain species can be used as indicators of the state of the environment only in a specific range of salinity. On the other hand, salinity can be used for estimating the share of fresh water in the sea, which in turn determines the natural background content of nutrients (reference conditions). The Viru river basin sub-district includes the coastal waters of the central part of the Gulf of Finland (from the middle of Eru Bay to the mouth of the Narva River, Figure 3.3). According to the data of monitoring of coastal waters, average salinity between the mouth of the Narva River and that of the Purtse River remains below 5 (according to salinity scale PSS-78, salinity is a unitless value that is largely equal to the earlier salinity unit per mill). To the west of the mouth of Purtse, up to the Suurupi Peninsula, average salinity falls within the range of 5 to 6. On the basis of the proposed criteria, the boundary between the oligohaline and mesohaline type of coastal waters runs at the salinity value of 5–6. Therefore the boundary between the two types of coastal sea occupies a relatively large area in the Gulf of Finland – from the mouth of the River Purtse in the east to Suurupi Peninsula in the west. Depth The characteristic depth of coastal waters depends both on the bottom slope and the extent of coastal waters. Within Narva Bay (up to Mahu Harbour), the baseline of territorial waters runs very close to the coast (because there are no islands there and the coastline is not dissected) and the depth of coastal water remains below 30 m. To the west of Cape Letipea, the borderline of the Estonian inland sea is determined by islands (with the northenmost of these being Vaindloo Island) or protruding tips of peninsulas. From Hara Bay on, the bottom slope is steep, deeps are found relatively close to the coast and a big part
Page 1:
Viru-Peipsi veemajanduskava • Vee
Page 4 and 5:
2 Eesti Vabariigi Keskkonnaministee
Page 6 and 7:
Sisukord 4 Content põhjal, millel
Page 9: 7 1 Sissejuhatus Introduction
Page 12 and 13: 10 1. Sissejuhatus 1. Introduction
Page 15: 13 2 Viru-Peipsi veemajanduspiirkon
Page 18 and 19: 16 2.1 Haldusjaotus ja rahvastik 2.
Page 20 and 21: 18 2.3 Maastikud 2.3 Landscapes Eur
Page 22 and 23: 2.4 Inimmõju 20 2.4 Human impact J
Page 24 and 25: 2.4 Inimmõju 22 2.4 Human impact T
Page 26 and 27: 2.4 Inimmõju 24 2.4 Human impact A
Page 29 and 30: 3. Pinnavesi 27 3. Surface water 3.
Page 31 and 32: 3.1 Järved 29 3.1 Lakes Järvede,
Page 33 and 34: 3.1.1 Peipsi järv 31 3.1.1 Lake Pe
Page 35 and 36: 3.1.1 Peipsi järv 33 3.1.1 Lake Pe
Page 37 and 38: 3.1.2 Lämmijärv ja Pihkva järv 3
Page 39 and 40: 3.1.2 Lämmijärv ja Pihkva järv 3
Page 41 and 42: 3.1.4 Väikejärved 39 3.1.4 Small
Page 43 and 44: 3.1.4 Väikejärved 41 3.1.4 Small
Page 45 and 46: 3.2.1 Ülevaade jõgedest ja nende
Page 47 and 48: 3.2.2 Jõgede keemiline seisund 45
Page 49 and 50: 3.2.3 Jõgede ökoloogilist seisund
Page 55 and 56: 3.2.4 Jõgede ökoloogiline seisund
Page 57 and 58: 3.2.4 Jõgede ökoloogiline seisund
Page 59: 3.3 Rannikumeri 57 3.3 Coastal wate
Page 63 and 64: 3.3.1 Rannikumere tüpiseerimine 61
Page 65 and 66: 3.3.2 Rannikuvee kvaliteediklassid
Page 71 and 72: 3.3.3 Viru rannikumere ökoloogilin
Page 73: 3.3.3 Viru rannikumere ökoloogilin
Page 77 and 78: 4. Põhjavesi 75 4.1 General descri
Page 79 and 80: 4.1 Põhjaveekogumite üldiseloomus
Page 85 and 86: 4. Põhjavesi 83 4. Groundwater Tab
Page 87 and 88: 4.3 Põhjavett mõjutavad tegurid 8
Page 89 and 90: 87 4.4 Põhjavee seisundi hinnang 4
Page 91 and 92: 89 4.4 Põhjavee seisundi hinnang 4
Page 93: 91 4.4 Põhjavee seisundi hinnang 4
Page 97 and 98: 95 5. Kokkuvõte 5. Summary 5. Kokk
Page 99 and 100: 97 5. Kokkuvõte 5. Summary nõuete
Page 101 and 102: 99 Lisa 1 Annex 1
Page 103 and 104: 101 Lisa 1 Annex 1 Lisa 1 Annex 1 V
Page 105 and 106: 103 Lisa 1 Annex 1 lastiku seisundi
show all

Viru-Peipsi veemajanduskava - Keskkonnaministeerium

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?