Viru-Peipsi veemajanduskava - Keskkonnaministeerium

3.3.1 Rannikumere tüpiseerimine
59
3.3.1 Typology of coastal waters
– muda-savi
– liiv-kruus
– kaljune
– vahelduv
• jääkatte kestus
– ebaregulaarne
– < 90 päeva
– 90–150 päeva
– > 150 päeva
Soolsus
Merevee soolsus on üheks teguriks, mis määrab
mereelustiku liigilise koosseisu. Samuti saab teatavaid
liike kasutada keskkonnaseisundi indikaatoritena
ainult kindlas soolsuse vahemikus. Teisalt saab
soolsuse põhjal otsustada maismaalt pärineva mageda
vee osakaalu üle meres, mis omakorda on
määravaks toitainete looduslike sisalduste (foonitingimuste)
jaoks. Viru-Peipsi piirkonda jääb Soome
lahe keskosa rannikumeri (Eru lahe keskosast
kuni Narva jõe suudmeni, joonis 3.4). Rannikumere
seire andmetel on keskmine soolsus Narva
jõe suudmest kuni Purtse jõe suudmeni alla 5
(soolsuse skaala PSS-78 kohaselt on soolsus ühikuta
suurus, mis oma arvväärtuselt on ligikaudu
võrdne varem kasutusel olnud ühikuga promill),
Purtse jõe suudmest lääne poole kuni Suurupi
poolsaareni jääb aga vahemikku 5 kuni 6. Kuna
väljapakutud kriteeriumite alusel on oligohaliinset
ja mesohaliinset rannikumere tüüpi eraldavaks
kriteeriumiks soolsuse väärtus 5–6, siis võib piiri
kahe rannikumere tüübi vahel Soome lahes asetada
suhteliselt laiale alale – Purtse jõe suudmealalt
idas kuni Suurupi poolsaareni läänes.
Sügavus
Rannikuvee iseloomulik sügavus sõltub nii nõlva
kaldest kui ka rannikuvee ulatusest. Narva lahe
piires (kuni Mahu sadamani) asetseb territoriaalmere
lähtejoon väga lähedal rannikule (kuna puuduvad
saared ja rannajoon ei ole liigestatud) ja
rannikuvee sügavus on alla 30 m. Letipea neemest
lääne poole määravad Eesti sisemere piiri
saared (põhjapoolseim nendest on Vaindloo saar)
või väljaulatuvad poolsaare tipud. Alates Hara lahest
on ka nõlva kalle väga suur ja süvikud on
rannikule suhteliselt lähedal ning suur osa rannikuveest
on sügavusega üle 30 m. Rannikumere tüü-
– cobble – hard rock
– mixed sediment
• duration of ice coverage
– irregular
– < 90 days
– 90–150 days
– > 150 days
Salinity
Salinity of marine water is one of the factors determining
the species composition of marine
biota. Also, certain species can be used as indicators
of the state of the environment only in a
specific range of salinity. On the other hand, salinity
can be used for estimating the share of
fresh water in the sea, which in turn determines
the natural background content of nutrients (reference
conditions). The Viru river basin sub-district
includes the coastal waters of the central
part of the Gulf of Finland (from the middle of
Eru Bay to the mouth of the Narva River, Figure
3.3). According to the data of monitoring of
coastal waters, average salinity between the
mouth of the Narva River and that of the Purtse
River remains below 5 (according to salinity scale
PSS-78, salinity is a unitless value that is largely
equal to the earlier salinity unit per mill). To the
west of the mouth of Purtse, up to the Suurupi
Peninsula, average salinity falls within the range
of 5 to 6. On the basis of the proposed criteria,
the boundary between the oligohaline and
mesohaline type of coastal waters runs at the salinity
value of 5–6. Therefore the boundary between
the two types of coastal sea occupies a
relatively large area in the Gulf of Finland – from
the mouth of the River Purtse in the east to
Suurupi Peninsula in the west.
Depth
The characteristic depth of coastal waters depends
both on the bottom slope and the extent
of coastal waters. Within Narva Bay (up to Mahu
Harbour), the baseline of territorial waters runs
very close to the coast (because there are no islands
there and the coastline is not dissected)
and the depth of coastal water remains below 30
m. To the west of Cape Letipea, the borderline of
the Estonian inland sea is determined by islands
(with the northenmost of these being Vaindloo Island)
or protruding tips of peninsulas. From Hara
Bay on, the bottom slope is steep, deeps are
found relatively close to the coast and a big part